koguse, madala viskoossuse, liiga Töövedelik peab katma ühtlase kihina aeglase või kiire liikumise korral. See kõik süsteemi liikuvad osad. See omakorda põhjustab hõõrdumist ja 29 Tallinna Tööstushariduskeskus Töövedelikud kulumist (standardne tolerantsiväli - Abrasiivkulumist põhjustab liikuvate suunaventiilides on 8-10 µm). Lisaks pindade omavaheline hõõrdumine kui hõõrdumisele põhjustavad kulumist kasutatakse saastatud töövedelikku töövedeliku väsimine, abrasiivsus ja (sisaldab tahkeid osakesi nagu korrosioon. metallitolm, liiv jne) või ebapiisavalt filtreeritud vedelikku. Vedelikuga koos
temperatuuridel, raskeneb aurustuvus ja pihustatuvus, väheneb mootoribensiini põlemissoojus- tagajärjeks mootori kasutegur väheneb, vesi suurendab korrosiooni, kiirendab mootoribensiini vaigustumine jne. Päris palju oleneb mootoribensiini kvaliteet tahkete osiste sisaldusest. Viimaste kahjulik mõju sõltub nende kõvadusest ja osiste suurusest. Kui väikese kõvadusega ained võivad ummistada toitesüsteemi, siis tolmu- ja liivaosakesed põhjustavad juba tugevat abrasiivkulumist. 31. EVS-EN228:2008 Mootorikütused. Pliivaba mootoribensiin. Nõuded ja katsemeetodid: EN 228:2008 sätestab turustavatele ja tarvitavatele pliivabadele mootoribensiinidele esitatavas nõuded ja katsemeetodid. Standard kehtib pliivabade mootoribensiinide kohta, mida kasutatakse pliivabade mootoribensiinide jaoks konstrueeritud mootoritega sõidukites. Pliivabad motoribensiinid võivad sisaldada kuni 5mahu% standardile EN 15376 vastavat etanooli
Loengukonspekt aines ,,Tribotehnilised materjalid ja pinded" Tallinn 2003 1 PAAGUTATUD TRIBOMATERJALID EESSÕNA Kulumine on üks peamisi põhjusi, mis määrab masinate ja mehhanismide tööea Kulumise tekitatud kahju kogu maailma majandusele hinnatakse sadadesse miljarditesse dollaritesse aastas. Kulumisest tekitatud kahju erinevate kulumisliikide järgi hinnatakse järgmiselt: abrasiivkulumist (50% kogukahjust) hõõrdekulumist (15%), erosioonkulumist ( 8%), frettingust (8%), keemilist (5%). Kulumisliike on käsitletud loengukonspektis: I.Kleis ,,Triboloogia lühikursuses" 1996. Siinkohal on toodud ainult lühike informatsioon nende kulumisliikide kohta, mida käsitletakse käesolevas loengukonspektis. Kulumise negatiivse mõju vähendamiseks kasutatakse mitmeid viise. Üheks võimaluseks on uute kulumiskindlate materjalide kasutamine. Viimasel ajal on loodud
35) Samas on näha, et sama kõvadusega 60 kermised erinevalt kulumise kiiruselt üksteisest mitu korda.. Seega materjali kõvaduse ja kulumiskindluse vahel eksisteerib tihe side ainult sama liiki kermise vahel. Selle põhjused pole veel päriselt selged. Võimalik, et määravaks on faasidevahelise sideme tugevus, mis määrab karbiiditerade väljamurenemise ja WC võime plastiliselt deformeeruda. WC-Co kermiste abrasiivkulumist mitmesugustes tingimustes on uuritud ja leitud, et kõvasulamite kulumine sõltub WC ja Co suhtest ja karbiidterade suurusest. Koobalti sisalduse ja karbiidterade suuruse suurenedes kulumiskindlus langeb. On näidatud, et ülipeenema struktuuriga kermised 2-10 korda suurema kulumiskindlusega kui jämedastruktuuriga sulamid (joon.20). 50 Ni:M o= 1:1 45 Ni:M o= 2:1 40 Ni:M o= 4:1
annaabi.ee 
