Jä lgida, et vasarail oleksid seadised, mis tõ kestavad tö ö seadist (pinni) vä lja lendamast. - Raiumisel, neetimisel ja teistel taolistel tö ödel, mil toote kü ljest võ ib lennata metalliosakesi, tuleb kanda prille võ i kasutada mittepurunevate klaasidega maski ja seada ü les kantavad kaitsekilbid, et lä heduses tö ö tajad ja mö ödujad ei saaks traumasid. - Abrasiivkettaga tö ö tamisel ei tohi kaitseekraani ü les tõ sta. Kui ekraani pole, peab kandma kaitseprille. Jä lgida, et abrasiivketta ja alusraua vahe ei oleks rohkem kui 3 mm; kui pilu on ü le 3 mm, katkestada tö ö ja teatada sellest mehaanikule. - Tö ö laudadele ja teistele seadistele tuleb tö ö deldavad tooted paigaldada nii, et oleks vä lditud tö ö ajal nende paigaltnihkumine.
· 2.Ettevaatust lõiketeradega, lõigata alati suunaga endast eemale, mitte asetada käsi lõike suuna ette. · 3.Lõiketraat on terav, vältida torkamist traadi otstega. · 4.Alati kasutada lõiketraadi käepidemeid, sisselõike oht. · · · · · · · · · Äärepleki korrosioonikahjustuste eemaldamine · · Juhul kui ääreplekil on korrosioonikahjustused, tuleb enne liimimist need eemaldada. · · 1.Väiksem korrodeerinud ala lihvida liivapaberiga või abrasiivkettaga lihvimismasinaga(roloc), kõrvaldades nii oksiidikihi. · 2.Seejärel võib väiksemad kahjustused katta klaasikrundiga. · · Enne klaasikrundi kasutamist puhastatakse krunditavad pinnad puhastus vahendiga. · Klaasiliimiga kokkupuutuvad värvitud kerepinnad ja klaasipind kaetakse klaasikrundi. e primeriga. · Klaasikrundi peale kandmiseks kasutatakse spetsiaalseid primeri pintsleid. e aplikaatoreid. · Kruntimine teostatakse ühes suunas ühekordse liigutusega.
Need liigitatakse universaal- ja eripinkideks. Esimestel neist teritatakse igat liiki tööriistu, teistel aga ainult üht kindlat liiki tööriistu. Universaalsete terituspinkide iseärasuseks on asjaolu, et teritatav tööriist võib nihkuda abrasiivketta suhtes kolmes risttasapinnas. Terituspinkidel võib teritada mitmesuguseid tööriistu: hõõritsaid, avardeid, freese, lõiketeri, hambalõiketööriistu jne. Pingid on varustatud ühe, kahe või enama abrasiivkettaga. Näiteks kausskettaga tööriistade tasaste tahkude teritamiseks otspinnaga ja silindrilise lihvkettaga pöördkehade teritamiseks silinderpinnaga. Joonisel 5.1.2.1 a, b on näha lauaterituspingid, mida valmistatakse erinevates modifikatsioonides pöörete arvuga 2500 - 3000 p/min ja tarbitava võimsusega 0,5 - 1,5 kW. http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/512_terituspingid.html http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/512_terituspingid.html
tööviljakus, väheneb töötlemistäpsus ja halveneb pinna kvaliteet. Nürine- nud tera tuleb teritada. Treitera teritatakse terituspingil või käial (vt.joon. a). Käia põhiosa on spindlikast 4, sageli vaid kahe pöörlemissagedusega elektrimootor. Mootori võllist moodustuva spindli mõlemale otsale on kinnitatud abra- siivkettad 3. Üks neist on valmistatud valgest elektrokorundist; sellega teritatakse kiirlõiketerasest teri. Teise, rohelisest ränikarbiidist valmistatud abrasiivkettaga teritatakse kermisplaatidega teri. 14 Joon. Terituspink: a üldvaade, b toe paigaldamise skeem; 1 jalg, 2 veepaak, 3 abrasiivketas, 4 spindlikast, 5 kaitseekraan, 6 kettakaitse, 7 reguleeritav tugi, 8 segment, 9 pöördlaud, 10 juhtpult Teritamisel toetatakse treitera reguleeritavale toele 7 (vt.joon.). Seg- mendi 8 ja pöördlaua 9 abil saab reguleerida nii treitera asendit abrasiivketta keskme suhtes kui ka treitera ja ketta tööpinna vahelist