Tavapäraselt peetakse Hatshatur Abovjani meheks, kes rajas armeenlastele tee Tartusse. 3. septembril 1830 saabus ta ülikooli rektori F. Parroti kutsel Tartusse ning tudeeris siin eri teadusi, keeli ja kunste jaanuarini 1836. Tatust sai Abovjani vaimse taassünni linn. Siin kujunes tal oma sõpruskond, siin abiellus ta eestlanna Emilia Loosega. Kodumaale naasis H. Abovjan kirjaniku ja pedagoogina. Tema eeskujul saabusid Tartu ülikooli haridust omandama veel paljud armeenia noormehed, 19. sajandi keskel oli neid juba 25. Tartus moodustunud armeenlaste ringist kasvas välja armeenia kaasmaalaskond Eestis, Sergei Issakovi andmeil 1848. aastal. Sinna kuulus andekaid kirjanikke, teaduse-, kultuuri- ja ühiskonnategelasi kes on andnud oma osa armeenia kultuuri varasalve. Eestis on sündinud näiteks sellised laulud nagu ,,Teile, Arami pojad",
Armeenias on ammustest aegadest tavaks rajada kuulsate inimeste või tähtsate ajaloosündmuste auks mälestusmärke koos veelättega, kus möödujad saavad janu kustutades meenutada neid inimesi ja sündmusi ning ka palvetada. Monument on valmistatud roosast vulkaanilisest tuffist. Sambal külgedel on tekst eesti, armeenia ja vene keeles: "Eesti ja armeenia rahva sõpruse tähiseks, mille lätteil on seisnud suur valgustaja Hatsatur Abovjan. Leninakan Tartu 1978." Legend:Armeenia ja Eesti rahva sõpruse monument, mis asub Vabaduse puiestikul, avati 23. oktoobril 1978. Mälestussammas meenutab Leninakani ja Tartu sõpruspäevi ning sümboliseerib püüet valguse poole, mis oli ka H. Abovjani elutöö mõte. Monumendi autor on Leninakani skulptor A. Dzivanjan. Hatsatur Abovjan sündis aastal 1809 ja suri aastal 1848. Oli armeenia kirjakeele rajaja, humanist ja rahvavalgustaja. Õppis Tartu Ülikoolis aastatel 1830-1836
Piirneb Gruusia, Aserbaidzaani, Türgi ja Iraaniga. Hõlmab ajaloolises Armeeniast vaid idaosa. Rahvastik Armeenia Rahvusliku Statistika Ameti andmetel oli rahvaarv seisuga 1.07.2007. 3 223 700 inimest, sealhulgas linnaelanikke 2066 tuhat inimest ja maaelanikke 1157,7 tuhat inimest. Suuremad linnad: · Jerevan (1 307 800 elanikku) · Vanadzor (146 700) · Gjumri (125 400) · Vagharsapat (62 200) · Hrazdan (61 300) · Abovjan (59 300) · Armavir (46 000) · Kapan (43 900) Majandus Enamik energiatootmisest sõltub Venemaalt imporditud kütustest (gaas ja tuumakütus). Armeenia ainus tuumajaam, mis asub seismiliselt aktiivses piirkonnas, toodab umbes 40% riigis tarbitavast elektrienergiast. Oluline osakaal on ka hüdroenergeetikal. Armeenia majandusele on halvasti mõjunud suletud piir Türgi ja Aserbaidzaaniga. Suurem osa kaubavahetusest käib Gruusia kaudu.
annaabi.ee 
