Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"aborigeensele" - 3 õppematerjali

Eesti hobune
16
docx

Eesti hobune

hobusetõu erinevate indekstide ja mõõtmete uurimine ei selgita tõu põlvenemist.(Tamsalu 2001: 7) Eesti hobusel kui ka temale saranasel tõul, soome hobune, on kahtlemata pärit Kesk-Aasiast, sest nad omavad Aasia hobusele omaseid tunnuseid nagu karvkatte värvus ja tume vööt pikuti selga.(Bellegarde 1940: 141) 3 2. EKSTERJÖÖR Eesti hobune on säilitanud aborigeensele hobusele iseloomulikuid jooni ning ei ole üldiselt muutunud teiste tõugude ristamise teel.(Tamsalu 2001: 64) Seda tõugu on hästi mõjutanud Eestimaa karmid olud. Teda on kujundanud välistingimused nagu kliima, mullastik, viletsad pidamisolud ja raske töö. Seetõttu sirgus temast kasvult ja elukaalult väike, väle, vastupidav ja vähenõudlik hobune.(Nikitin 1953: 242) Eesti hobust kasutatakse eelkõige põllumajanduses, kelle keha välimust kirjeldatakse järgmiselt

Põllumajandus → Hobumajandus
2 allalaadimist
EESTI HOBUSE PÕLVNEMINE
13
docx

EESTI HOBUSE PÕLVNEMINE

6. Kokkuvõte Eesti hobuse põlvnemise kohta on kaks versiooni. Neist üks on, et eesti hobune kuulub tapranide arenenute metsahobuste hulka, kes tänu pidevale kasutamisele arenesid kiiremini täiuslikeks. Teine versioon on see, et eesti hobune Kesk-Aasiast Altaist, kus eestlased enne oma praegusesse elupaika jõudmist, leidsid, kodustasid ning tõid kaasa. Eesti hobune on üks väga vana hobuse tõug. Eesti hobune on üks väheseid tõugusid, mis on säilitanud aborigeensele hobusele iseloomulikud tunnused ega ei ole muutund teiste tõugudega ristumisel. Eesti hobune on küllalt püsiva eksterjööriga tõug. Ta on sajandite kestel siin elanud ja olnud. Täielikult kohanenud siinse kliima, maastikuga, ilmastikuga ja siinsete taimetiku iseärasustega. Samuti on ka kohanenud siinsete pidamistingimustega ja sellega, mida neilt nõutakse. Elades küllaltki kitsastes oludes jäid püsima kõige tugevamad ja vastupidavamad

Loodus → Loodus
14 allalaadimist
Veisekasvatus
32
doc

Veisekasvatus

Loomad on musta- valgekirjud. Hollandi tõugu on kasutatud peaaegu kõikide kohalike mustakirjude tõugude kujundajana. Sellisel juhul on Hollandist toodud mustakirjut karja ristatud kohaliku aborigeense karjaga ning ristanditest on kujundatud uus hollandi ja aborigeense karja vahepeal paiknev tõug, mida on püütud kujundada selliseks, et tema jõudlusvõime oleks võrreldav hollandi tõu jõudlusvõimega ja kliimaga kohanemine oleks lähedane aborigeensele karjale. Hollandi tõug (nim. ka holsten-friisi, holsteni ja friisi tõuks) koos eelnimetatud sugulastõugudega on kõige levinum piimaveisetõug maailmas. Tuntum on mustakirju Hollandi veisetõug ja vähemtuntud Punasekirju hollandi veisetõug. Mõlemad on välimiku ja toodangutüübi poolest paralleelsel aretamisel üsna sarnasteks kujundatud. Eesti mustakirju tõug ... nimetati tõuks alles 1951. a

Põllumajandus → Agraarpoliitika
26 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun