moodi ladina plenum ja inglise full, siin on l liikunud peale täishäälikut ja toimunud on ka esimene häälikunihe p->f, primus –> Frau -> first, I häälikunihe muutis p->f ja metateesi tõttu liikus r teiselt kohalt kolmandale. minevikuolevikuverb (preterite-present verb) – Tegusõnad jagunevad tugevateks ja nõrkadeks. Minevikuolevikuverbid paistavad silma sellega, et neil on nii nõrkade kui tugevate tegusõnade tunnused. Suur osa neist on modaalverbid. Oleviku ajad moodustatakse ablauti abil ja mineviku vormid dentaali abil. tegevusnimed (infinitiiv) on 0 astmes – lisatakse u. murdumine (breaking) – nullaste – ablauti vokaalivahetuse kolmas aste, seda märgitakse sümboliga ø nõrk verb – nõrk verb on see, mille minevik moodustatakse dentaali lisamisega. See on germaani keelte uuendus, sest tänapäeval ei ole mineviku moodustamine ablauti abil produktiivne. Selle asemel on lihtsam moodustada uusi verbe nimiõnadest ja mineviku tähistada dentaali lisamisega
Kordamisküsimused (2009) Sissejuhatus germaani filoloogiasse Mõisted: ablaut (kvalitatiivne ja kvantitatiivne) ablauti mõiste leiutas Jakob Grimm; morfoloogiline vokaalivaheldus tugevates tegusõnades germaani keeltes ja tüvedes ja juurtes indoeuroopa keeltes; kvalitatiivne ablaut kolmeastmeline vokaalimuutus: 1) e-aste (täisaste), nt IE ped pedestrian, 2) o- aste, nt IE pod podium, 3) nullaste - ø kvantitatiivne ablaut täishääliku pikkus muutub, nt võivad esineda pikk e ja pikk o afrikaat häälikud ch, j; vastavad ühele foneemile
Sissejuhatus germaani filoloogiasse Mõisted: ablaut (kvalitatiivne ja kvantitatiivne) – ablauti mõiste leiutas Jakob Grimm; morfoloogiline vokaalivaheldus tugevates tegusõnades germaani keeltes ja tüvedes ja juurtes indoeuroopa keeltes; kvalitatiivne ablaut – kolmeastmeline vokaalimuutus: 1) e-aste (täisaste), nt IE ped – pedestrian, 2) o-aste, nt IE pod – podium, 3) nullaste - ø kvantitatiivne ablaut – täishääliku pikkus muutub, nt võivad esineda pikk e ja pikk o afrikaat – häälikud ch, j; vastavad ühele foneemile