selged ja korrektsed ka modaalverbid "können", "dürfen", "müssen", "wollen", "mögen", "sollen". siis edasi tugevate (ebareeglipäraste) verbide põhivormid. Mõista on siin suhteliselt vähe, kogu töö on suures osas tuupimine. Saksa verbi puhul võib tuupimisega saavutada teatuid eesmärke oma saksa keele korrastamisel. 9 AEG JA AJAVORMID. Esmalt abiverbide pööramine olevikus (Präsens) ja minevikus (Imperfekt). haben - hatte - gehabt (omama) Ich habe wir haben ich hatte wir hatten du hast ihr habt du hattest ihr hattet er,sie,es hat sie haben er,sie, es hatte sie hatten Sie haben Sie hatten sein - war - gewesen (olema)
morfeemide, lausetüüpide, sõnajärjereeglite, konstruktsioonide, sõnaliikide, kategooriate kui ka muu kujunemist. · Kitsas tähendus grammatilise ainese kujunemine leksikaalsest (nt pöördelõppude kujunemine personaalpronoomenitest, määravate artiklite kujunemist demonstratiivpronoomenitest, umbmääraste artiklite kujunemist asesõnastunud arvsõnast tähendusega ,,üks" abiverbide kujunemist verbidest). Tavaliselt mõeldaksegi grammatikalisatsiooni all kitsamat tähendust, mille kohta ajalooline keeleteadus on tootnud rohkesti interpreteerimisvõimalusi pakkuvat lähtematerjali. Eesti keele grammatisatsiooni näide: komitatiivi kujunemine muutusahelas kansak > käsak > käsa? > käs > kas > -ka > -ga 14. Derivatsiooni ja inflektsiooni (muutmise) erinevus Afikseid saab jaotada kas nad on derivatsioonilised või inflektsioonilised.
panema, pähe õppima, maha kukkuma (kumb on?) Verbe võib jagada süntaktilise funktsiooni alusel iseseisvateks ja abiverbideks, sõltuvalt nende funktsioonist lauses. Enamasti esinevad verbid lauses iseseisvate verbidena, abiverbidena võivad muuhulgas esineda olema liitaegade koosseisus ja saama tuleviku tähenduses, nt meil saab olema oma maja (õigekeelsuslikult ei peeta neid ühendeid heaks, kuid kasutatakse küllalt palju, eriti ilukirjanduslikes tõlketeostes). Omaette rühma abiverbide hulgas moodustavad modaalverbid, mis väljendavad kõneleja suhtumisi, hoiakuid, annavad hinnangu tegevuse võimalikkuse, tõelevastavuse, soovitavuse, vajalikkuse või paratamatuse kohta, nt võima, näima, paistma, pidama, saama, tunduma. Lauses vajavad nad enda juurde teist verbi, kusjuures põhitähendust väljendabki teine, täistähenduslik verb. Modaalverb ei mõjuta lauses aluse kasutamist, sellest ei saa moodustada
annaabi.ee 
