hinna eest kreeka kunsti matkida, mis võimaldab etruski hauamaalidel näha kreeka kunsti arengut ligi 300 aasta vältel. Maalidele iseloomulikuna toob Vaga välja, et suuremalt jaolt oli tegu koloreeritud lihtsates heledates toonides joonistustega, kusjuures harilikult olid meesfiguurid kujutatud tumedates ja naised heledates toonides. Üldine laad olevat võrdlemisi elav, kuid kahjuks tihti maneerlik või isegi abituseni burleskne. Lisaks Kangilaski ja Alpatovi käsitlustes väljatoodule mainib ta, et lisaks rõõmu kujutavatele maalidele leidus ka mütoloogilisi pilte, mille hulgas sageli oli kujutatud ka allmaailma ja seda eriti süngel ja õudsel viisil. (Vaga 1999: 105) Süngete hauamaalingute tekke põhjuseid on analüüsinud ka Jansen. Ta (Janson 1995: 168) toob välja, et süngete surmainglite ilmumine hauamaalidele on etruski kunsti hilisem nähtus ja ta seostab seda klassikalise kreeka kunsti mõjudega
näeb välja nagu elumaja, hauad kaunistatud seinamaalide ja reljeefidega). Võisid olla kamberhauad paiknesid nagu majad tänava ääres. Maalingute puhul matuserajatistes leina teema puudub, seinad kaetud pidustuste piltidega, domineerib punane värv. KUJUTAV KUNST: Maalikunstis on maalid koloreeritud joonistused lihtsates heledates toonides, meesfiguurid tumedad, naised heledad.üldine laad võrdlemisi elav, kuid tihti maneerlik, abituseni burleskne. Kujutatakse sündmusi igapäevaelust, pidustustest ja jahistseenidest. Tihti esineb mütoloogilisi pilte ning eriti kujutisi allmaailmast. Skulptuuris põhikohal saviesemete valmistamine ja metallplastika (pronksist Kimäär Arezzost). Saviplastika sarkofaagid surnute kujudega kaanel (figuuride proportsioonid tavaliselt valed, detailid aga õnnestunud; sarkofaag, millel on naise ja mehe skulptuur, lösutavad sarkofaagi kaanel). Pronksteostest tuntuimaid Marsi figuur Todist.
pidustuste piltidega, domineerib punane värv. KUJUTAV KUNST: Kujutatud kunstiga saab tutvuda etruski haudades. Haudades on sarkofaage, kaste surnute põrmuga ja nende kujusid, surnutele kaasa pandud tarberiistu ja luksusesemeid, hauad on tihti kaunistatud seinamaalide ja reljeefidega. Maalikunstis on maalid koloreeritud joonistused lihtsates heledates toonides, meesfiguurid tumedad, naised heledad. Üldine laad võrdlemisi elav, kuid tihti maneerlik, abituseni burleskne. Kujutatakse sündmusi igapäevaelust, pidustustest ja jahistseenidest. Tihti esineb mütoloogilisi pilte ning eriti kujutisi allmaailmast – sünge, toores, õudne põhijoon. Skulptuuris põhikohal põletatud saviesemete valmistamine ja metallplastika (pronksist Kimäär Arezzost – annab tunnistust meisterlikust pronksivalu tehnikast). Saviplastika – sarkofaagid surnute kujudega kaanel (figuuride
annaabi.ee 
