2. Põhitundmatute väärtuste analüüs. Põhitundmatute väärtused näitavad koguseid, millega on kõige mõttekam töödelda olemasolevaid mänguasjade liike. X1 tähendab mängujäneste kogust; neid saab kõige kasumlikum toota koguses 70 tükki. X2 tähendab siilide kogust ja neid on kõige parim toota 189 tükki. X3 on mängukarude kogus ning neid on kõige mõttekam toota 13 tükki (12,5 ümardatud). X4 on rebaste kogus ja neid on parim toota 170 tükki (169,5 ümardatud). 3. Abitundmatute väärtuste analüüs. Kui me lahendaksime seda ülesannet tavaliselt simpleksmeetodiga, siis peaksid esinema ka abitundmatud, mis tähendaksid ressursside ülejääki. Lahendatud Exceliga tabelist on näha, et materjalid puuvillariie, täitematerjal, karusnahk ja plüüs on kasutatud kuni ülemise piiranguni. See tähendab, et ülejääke ei ole ja neli viiendiku abitundmatuid on kõik nullid. Niiti juhul on aga määratud ülejääk, sest et see ei olnud kasutatud lõpuni (801,7m 980-st).
Lahendi analüüs: Kas leidub ka teisi optimaalseid lahendeid. Kui on mitu baaasilahendile vastavate muutujate väärtuste komplekti, mis annavad Z-ile suurima (vähima) väärtuse, siis on tegemist alternatiivse lahendiga (optimaalse baasitabeli Z-i reas on 0 ka mitteühikveerule vastavas reas) Sihifunktsiooni väärtus Põhitundmatute väärtused Abitundmatute väärtused Optimaalse lahendi stabiilsuse analüüs Duaalse ülesande lahend (duaalhinnangud) Millistes piirides võivad LPÜ andmed muutuda, er leitud lahendi optimaalsus säiliks. (Stabiilsuse analüüs) lisada suurus er optimaalses simplekstabelis sihifunktsiooni reas r-nda veeru suurusele (arvule) juurde kordajaga (-1) (sest sihifunktsiooni kordaja on enne tabelisse kandmist viidud vasakule poole, seega
tüüpi 11. võrratused. 8. Duaalse ülesande tundmatule yi kehtestatav nõue ( , või märgi poolest kitsendamata) fikseeritakse esialgse ülesande vastava (s.t. i-nda tingimuse märgi alusel (vt. tabelist). 12. Märkus: Max-põhikujulise ülesandega duaalse ülesande kõikidelt tundmatutelt nõutakse mittenegatiivsust (yi 0). 13. Lahendid: 14. Duaalse ülesande lahendid saab optimaalse simplekstabeli sihifunktsiooni reas, abitundmatute veergudes. Kui tegemist on kasumi maksimeerimise piiratud ressursside tingimustes, siis duaalse ülesande tundmatute väärtused väljendavad täiendavat kasumit, mida oleks võimalik saada, kui i-ndat ressurssi oleks ühe ühiku võrra rohkem. Sel juhul duaalset tundmatut yi nimetatakse ka ressursi fiktiivseks hinnaks, s.t. tegemist on maksimaalse hinnaga, mida tootja võiks iga täiendava ressursiühiku eest maksta
sõltumatult. Kuid leides ühele ülesandele duaalsete ülesannete paarist optimaalse lahendi, on see hõlpsasti väljaloetav ka teisele samasse paari kuuluvale ülesandele. Et leida duaalse ülesande lahendit, lahendatakse esialgne ülesanne nt. simpleksmeetodil. Kui esialgsele ülesandele üldse on leitav optimaalne lahend, siis mingi lõpliku arvu sammude tulemusena saadakse lõppsimplekstabel, kust on leitavad ka duaalse ülesande optimaalsed lahendid (asuvad sihifunktsiooni reas abitundmatute veergudes). Kui tegemist on nn. tootmisplaani leidmise ülesandega (kasumi maksimeerimine piiratud ressursside tingimustes), siis duaalse ülesande tundmatute yi väärtused väljendavad täiendavat kasumit, mida oleks võimalik saada, kui i-ndat ressurssi oleks ühe ühiku võrra rohkem. Sel juhul duaalset tundmatut yi nimetatakse ka ressursi fiktiivseks hinnaks, s.t. tegemist on maksimaalse hinnaga, mida tootja võiks iga täien-dava ressursiühiku eest maksta
annaabi.ee 
