ühiskonnas. Lapse väärkohtlemine on mistahes käitumine lapse suhtes, mis alandab tema füüsilist ja psüühilist heaolu, seades ohtu tema eakohase arengu ja tervisliku seisundi1. Laste väärkohtlemine seostub vaesuse, töötuse, ebastabiilsuse ja alkoholismiga ehk nende teguritega, mis muudavad inimesed nõrgaks ja ebakindlaks. Täiskasvanu nõrkus ja ebakindlus viib tihti vägivaldsele käitumisele, mille ohvriks on lapsed, kes on täiskasvanust veelgi abitumad. Laste sotsiaalne taust on riskiks õigusrikkumiste sooritamisel. Lapse füüsilise ja seksuaalse väärkohtlemise puhul on tegemist lapse füüsilisest piiridest üle astumisega, sageli ka valu ja füüsilise kahjustuse tekitamisega. Nii füüsilise kui seksuaalse väärkohtlemise puhul on erinevad autorid viidanud samastele momentidele selles suhtes, millistes perekondades toimub väärkohtlemine või milliseid vanemad kasutavad oma laste suhtes füüsilist või seksuaalset vägivalda
Ka igapäevaelus kohtame rohkem ükskõiksust kui hoolivust. Järjest kasvab kodutute loomade arv. Inimesed võtavad endale lemmikloomi, kuid siis avastavad, et nad ei saa endale tema ülalpidamist lubada või ei jätku piisavalt aega lemmikuga tegelemiseks. Hoolimatult viiakse karvane sõber varjupaika. Paremad ei ole ka inimeste omavahelised suhted: petetakse ja valetatakse omakasu nimel. Tehakse kõik, et olla teistest parem ja edukam, seejuures jäävad märkamatuks meist abitumad. Inimesed võivad olla üksteise vastu väga julmad, nagu näitab hiljuti korratud Milgrimi elektrisokieksperiment. Test sisaldas endast vabatahtlikku, näitlejat ja juhendajat. Näitleja oli aheldatud elektritooli külge, juhendaja küsis näitlejalt erinevaid küsimusi. Vale vastuse korral paluti vabatahtlikul ,,ohvrit" karistada järjest suurenevate elektrisokkidega. Selgus, et 83% katsealustest jätkasid piinamist kuni 450 voldini, olgugi, et näitleja oli juba 150 voldi juures
ja turnimiseks. Inimese varvastel puudub nn pöial. Jalad on Ahvidel on pöial nii esi kui ka tagajäsemetel ja seda kujunenud kõndimiseks mitte ronimiseks. kasutatakse ronmiseks. Iinimese pöial on pikem ja pöialt on võimalik Ahvidel on pöial lühem. asetada vastamisi teiste näppudega. Inimese vastsündinud on abitumad. Ahvide vastsündinud on iseseisvamad. Inimesed nutavad kui nad on emotsionaalselt Ahvid pisaraid ei vala. häiritud. Inimese pea asetseb õlgade kohal. Ahvidel on pea kallutatud õlgadest ettepoole. Inimesel on keharakkudes 46 kromosoomi. Ahvidest gorilladel ja simpansitel 48 kromosoomi. Rohkem näolihaseid miimikaks (47) Miimilisi näolihaseid on vähem. Hääleaparaat võimaldab rääkida ja laulda
· lühikest kasvu, täiskasvanuna 150-160 cm max · siseelundite arenguhäired: südamerikked, seedekulgla kitsused · mehed on viljatud, naised üliharva viljakad · keskmine eluiga paarkümmend aastat, max 50 aastat · erineval astmel vaimse arengupeetusega. Kõige edukamad jõuavad tavakoolis kolmanda klassi tasemele, kõige abitumad ei suuda ise ka kõige lihtsamate tegevustega toime tulla. Iseseisva eluga hakkama ei saa. · Iseloomult suhteliselt rahulikud ja leebed · sündroomi teke on otses seoses sünnitaja vanusega, sest mida vanem on naine, seda suurem on tõenäosus mutantsete munarakkude tekkeks. (risk 35+) 2. Genoommutatsioonid sugukromosoomidega. 1. XXX -> ,,supernaisesündroom" · keskmisest pikemat kasvu
annaabi.ee 
