Tulemused: vähenes Inglismaa ja Prantsusmaa mõju maailmas, samal ajal suurenes NSVL-i autoriteet Lähis-Idas. 10. Eluolu ja kultuur Raskustest väljatulek II MS-i purustused ja inimkaotused olid veelgi suuremad kui I MS-is, kuid sõja tulemused ei olnud sellegi poolest päris selged. Kõik diktatuuri riigid said löödud, aga NSVL püsis ja sai tugevamaks kui varem. Läänemaailma liidrikoha oli hõivanud USA, kelle abil Euroopa hakkas üsna kiiresti tuhast tõusma. Kuna Saksamaa abitsioonid olid selleks ajaks kadunud, siis võtsid maad optimistlikumad meeleolud kui pärast I MS-i. Vahetult sõjajärgsed aastad olid majanduses siiski rasked. Kohe pärast sõda hakati ühendama turge ja erinevate riikide (eeskätt Saksamaal ja Prantsusmaa) maj. huvid põimusid. Hiljem viis see EL-i loomiseni, mis sisendas lootust ja kindlustunnet tuleviku suhtes. Lisaks ehitusbuumile, tabas läänemaailma ka beebibuum. Heaolu sümboliks kuj. Põrnikas. Hoogsalt hakkas arenema tv. 1953a
järelevalve. Ülestõusu ei toimunud. Kõik vastas 1960 aastate vägivallatule ja optimistlikule vaimsusele. Dubceki reformikava sisendas lootusi ja 1968 a sündmusi hakati kutsuma Praha kevadeks. 9. Eluolu ja kultuur I pääses liikvele seisukoht, et nüüd on võimalik luua uus ja stabiiline maailm. Läänemaailma liidri koha oli hõivanud USA, kelle abil Euroopa hakkas üsna kiiresti tuhast tõusma. Saksamaa abitsioonid olid minema pühitud, Euroopale kergenduseks. Optimistlikud meeleolud. Majanduslikult oli olukord siiski raske. Kohe pärast sõda hakati ühendama turge ja erinevate riikide majanduslikud huvid põimusid. Lisaks ehitusbuumile tabas läänemaailma ja selle naaberalasid beebibuum sündimuse järsk tõus, mis jäi 20 saj viimaseks. Algava heaolu üheks sümboliks kujunes Volkswageni legendaarne ,,põrnikas". Hoogsalt hakkas arenema televisioon
Sellel otsustati Aafrika kontinendi saatus ning seal ei olnud esindatud ainult need maad, kes olid huvitatud Aafrikast mingi osa saamisest, vaid ka ülejäänud suurjõud, ka USA ja Venemaa. Konverentsi päevakorras olid kolm põhiküsimust. Esiteks Kongo jõe basseini jaotamine, millest oli väga huvitatud Belgia kuningas, kelle jaoks oli Stanley juba osa tööst ära teinud. Teiseks tuli lahendada laevanduse ja kaubanduse küsimus Nigeri jõel, sest erinevatel maadel olid selle aladele oma abitsioonid, aga kõik tahtis vabadust kaubanduslikuks liikumiseks. Kolmandaks tuli välja töötada printsiibid edasisteks koloniaalvallutusteks Aafrikas. Belgia tuli sellest väga edukalt välja, sest Ühendkuningriik taandus enda lepingust Portugaliga, aga Nigeri jõel õnnestus brittidel saada tunnustus, et selle suue kuulud nende kontrolli alla. Kõigil teistel riikidel oli lubatud sellel laevasõit ja kaubandus. Prantsusmaa sai Nigeri kesk- ja ülemjooksu, mida ta oligi eelkõige tahtnud.
annaabi.ee 
