n = = 148,0 s -1 , kus (4) 30 Tn on nimimoment n - on niminurkkiirus 1.3 Leiame vääratuspunktid : Tv = Tn v =10,1 2,2 = 22,2 N m , (5) v = 1 (1 - s v ) , kus (6) Tv on vääratusmoment v -on vääratusnurkkiirus. Selleks, et leida vääratusnurkkiirust, peame leidma abisuuruse A, nimilibistuse ( s n ), vääratuslibistuse ( s v ): v - 1 2.2 -1 A= A= = 12 v => 2.2 (7) -1 -1 k 2.0 n1 - nn 1500 - 1415 sn = => s n = = 0,0567 (8)
Varda stabiilsustingimused surve ja painde koosmõjul Varda stabiilsustingimused surve ja painde koosmõjul on järgmised: Tasapinnaline stabiilsuskontroll: Ruumiline stabiilsuskontroll Kuna h/b < 1,2 ning 1 , on profiili nõtkekõver - y-telje suhtes - ,,b", millele vastab hälbetegur tabelist 5.1 = 0,34; - z-telje suhtes - ,,c", millele vastab = 0,49; Varda tingsaleduste leidmine mõlemas suunas: Nõtkekõver telg y-y: ,,b" Nõtkekõver telg z-z: ,,c" Abisuuruse leidmine mõlemas suunas: Nõtketeguri leidmine mõlema suuna jaoks: Leiame ristlõike arvutusliku survekandevõime: Leiame ristlõike arvutuslik paindekandevõime 24 Kiiveteguri leidmine Kriitiline paindemoment Posti saledus: Leiame ekvivalentse paindemomendi tegurid ja . Kordaja leidmine: Kuna paindemoment mõjub y-y telje suhtes, ja tugede suund on z-z teljel, siis varras on siirduvate
3 Ideaalse tühijooksu punkti koordinaadid, nurkkiirus; moment T=0. 2 × × 1 0 = 2 × × 50 0 = = 105 -1 3 Nimitööpunkti koordinaadid × = × 975 = = 102,1 -1 30 = 18500 = = 181,2 102,1 Mootori nimilibistus 1 - = 1 1000 - 975 = = 0,025 1000 Käivituspunkti koordinaadid = 0; = × = 1,2 × 181,2 = 217,44 Abisuuruse arvutamine - 1 = -1 2,0 - 1 = = 1,5 2,0 - 1 1,2 Vääratuslibistus + × = 1 + × 0,025 + 1,5 × 0,025 = = 0,183 1 + 1,5 × 0,025 Vääratuspunkti koordinaadid = 1 × 1 - = 105 × 1 - 0,183 = 85,785 -1 = × = 2,0 × 181,2 = 362,4 Mootori mähiste aktiivtakistuste suhtega määratud tegur 1 + - 2 × = -1 1 2,0
31.0 195.9 1.0 OK ! 1531 19 3.3.4. Kiive kontroll [7]. Stabiilsusetingimus [7]. M ed 1.0 M b , rd Üldstabiilsusest lähtuva paindekandevõime ¿W y , plf y M b , Rd= M1 Kiiveteguri leidmiseks kasutame järgmine valem 1 ¿= 1.0 ¿ + ¿2-¿2 Abisuuruse ¿ leidmiseks kasutame järgmine valem 2 1+ ¿ ( ¿ -0.4 ) + 0.75 ¿ ¿ =0.5 ¿ Tingsaleduse leidmiseks ¿ = W pl , yf y M cr Ideaalelastse varda kriitilise paindemomendi leidmiseks L2 I C 1 2EI z I w 2.6 2 t M cr = + L2 Iz Iz
Joon. 6.1: Posti skeem Arvutuskäik on järgmine: 1) Leiame varda tingsaledused mõlemas suunas: Lcr , y fy 7200 355 y = = = 1,434; iy E 65,7 210000 Lcr , z fy 3600 355 z = = = 1,184 . iz E 39,8 210000 2) Leiame mõlema suuna jaoks abisuuruse : [ ( ) 2 ] [ y = 0,5 1 + y - 0,2 + y = 0,5 1 + 0,34 (1,434 - 0,2 ) + 1,434 2 = 1,738; ] = 0,5 [1 + ( - 0,2 ) + ] = 0,5 [1 + 0,49 (1,184 - 0,2) + 1,184 ] = 1,442; 2 2 z z z 3) Leiame mõlema suuna jaoks nõtketegurid:
Diamagneetikus on magnetiline läbitavus ühest natukene väiksem, 0,999 1 ja magnetväli nõrgeneb võrreldes vaakumiga. Paramagneetikus 1 1,001 ja magnetväli tugevneb võrreldes vaakumiga. Ligikaudsete arvutuste korral võib magnetvälja muutumise para- ja diamagneetikutes üldse arvestamata jätta. Ferromagneetikutes võib väärtus erijuhul ulatuda isegi kümnete tuhandeteni. Elektrivälja kirjeldamiseks keskkonnas defineerisime abisuuruse D 0 E kui elektrinihke vektori. Analoogiliselt defineerime magnetvälja jaoks abisuuruse B H (14.18) 0 kui magnetvälja tugevuse vektori. Siis koguvoolu seadus keskkonnas avaldub n C H ( L) I i , (14.19) i 1
annaabi.ee 
