mõte. See on asi, millele ei saa öelda: '' Oota veel. ''. Elus tuleb teha kiireid otsuseid, ilma mõtlemata, tuleb ainult arvestada, mis on enesele hea. Tihti on iga väikese lapse unistus olla politseinik, arst, tuletõrjuja või näiteks näitleja. Esimesed kolm näitavad tegelikkuses, kuidas lapsed on väikesest saadik abivalmis. Viimane näitab aga soovi teha midagi suurt ära. Inimesed on kahjuks suureks saades abivalmis ainult enese või siis tuttavate suhtes, võõraid enam ei abistata. Näitlejad toovad samas välja suuresti meelelahutusliku poole maailmas, kuid egas ka neid palju pole. Soovid võivad muutuda, silmapiir muutub! Vähe on inimesi, kes kohe pisikesest saadik teavad, kelleks saada ning siis hiljem tõesti seda neist ka saavad. Samas on ka neid, kellest on saanud hoopiski täiskasvanuna olles politseinik või siis arst. Pole raske leida oma unistuste ametit, kui tead, mis alal oled hea.
Ja neid projekte rahastatakse NATO ühiskassa kaudu,millesse Eesti teeb makseid nii nagu ka teised NATO liikmesriigid . NATO põhimõtteks on investeerida just neisse liikmesriikide projektidesse mille järgi on eelkõige vajadus just NATO´l, aga mille rahastamine ületab kõik asukohariigi võimalused. NATOs hinnatakse alliansi vajadusi ja seejärel küsitakse liikmesriigi nõusolekut objektide väljaehitamiseks,sealt saab alguse kogu protsess.Seega mitte ei abistata liikmesmaid vaid lähtutakse siiski NATO enese huvidest lähtuvate investeeringutest! Kaitseplaneerimine Riigikaitse eesmärk Riigikaitse eesmärk on sätestatud Rahuaja riigikaitse seaduses (2002), mille kohaselt: Riigikaitse eesmärgiks on säilitada Eesti riigi iseseisvus ja sõltumatus, tema maa- ala, territoriaalvete ning õhuruumi lahutamatu ja jagamatu terviklikkus, põhiseaduslik kord ning rahva turvalisus. Eesti Vabariik arendab riigikaitse
(Forlag, 1989, 33,34) 2.1.1 Leinav laps ja psüühilised probleemid Vanema kaotanud lapsed näivad olevat altimad psüühiliste probleemide tekkimisele hilisemas elus. Selle ala uurimused käsitlevad siiski metodoloogilisi probleeme. Uurimustes osutatakse ennekõike depressioonide ja enesetapukalduvuste lisandumisele. Nende probleemide tekkimise oht on suurem, kui (Parker ja Manicavasagar 1986): surm on ootamatu, lapsed on suured, perekonda ei abistata, lastel ei ole tugiisikut. (Forlag, 1989, 34) Enamikus uurimustest on siiski tegeldud täiskasvanutega, kes on kaotanud oma vanemad mitu aastat tagasi, palju varem, kui teadvustati, kui tähtis on laste eest hoolitsemine niisugustes olukordades. Need uurimused ei anna selle tõttu palju teavet, kuidas asjakohane hoolitsus pärast surmajuhtumit lastele mõjub. (Forlag, 1989, 34) Uuemad uurimused, milles lapsi on jälgitud pärast vanemate surma mitme aasta vältel, viitavad
annaabi.ee 
