(Suhtlemispsühholoogia üldkursus 2011). Empaatilise kuulamise eesmärk on tabada teate emotsionaalset tähendust ja teate tähtsust kõneleja jaoks. Kõneleja väärtussüsteemi süvenedes mõista, mida kuuldud teade just tema jaoks tähendab (Suhtlemispsühholoogia üldkursus 2011). 5 2 KUULAMISTÕKKED Kuulamistõkked on tavaline osa igapäevasest vestlusest, kuid nõustamissuhtes peab sellega olema ettevaatlik, kuna eesmärk on mõista abipalujat ning anda talle nõu (Bolton 2006). 1) Võrdlemine Ei suhtuta mitte abipalujasse individuaalselt, vaid tema probleemi kui sageli esinevasse probleemi. 2) Mõtete lugemine Teise küsimuste ja abipalumise ajal valmistub mentor juba vastuseks ja ei kuula konkreetset probleemi. 3) Vastuseks valmistumine Ei kuulata abipalujat, vaid mõeldakse juba lahendusele ning ei keskenduta probleemile. 4) Sõelumine Valikuline kuulamine. 5) Siltide kleepimine
silmapaistmise vähemalt omataoliste hulgas. Teinekord tehaksegi vägivallategusid, et oma kambapoiste või-tüdrukute seas silma paista. Niisugune poiss või ka tüdruk otsib endale ohvrit või ka nõrgemat isikut, kelle kallal norida. Ja nõrgemaks osutuvad samuti, kes õpivad hästi, kes on distsiplineeritud või on ka neil mingi füüsiline puue, aga mõnikord on kiusatav liiga vaikne, kellest on teada, et ta kunagi vastu ei hakka, ei ole temast õpetajale teatajat ega abipalujat. Nooremates klassides teinekord tirivad poisid tüdrukuid juustest, määrides nende vihikuid või ütlevad midagi(mida nad tegelikult ei mõtle). Kas on see vägivald või sümpaatiaavaldus? Sest lähenemine tütarlapsele ei olegi nii lihtne ja otsitakse igasuguseid võimalusi selleks. Tõsine vägivald on toorem, mõtlematum, hävitavam, mis võib välja viia väga tõsiste tagajärgedeni, nagu mäletame Soome koolitulistamist, kus hukkusid ka inimesed.
enda sõnadega. Nii saad olla veendunud, et said asjadest õigesti aru. Kuulates tuleb rääkijale tagasi peegeldada ka tema kehakeelt ning tundeid väljendavad sõnu ning ühtlasi üritada mõista, mis tunne oleks olla abivajaja asemel. Hea peegeldamise tulemusel rääkija kinnitab kuulajale, et sai jutust õigesti aru! Kuulamistõkked Kuulamistõkked on tavaline osa igapäevasest vestlusest, kuid eesmärk on abipalujat mõista ning anda talle nõu. Vead, mida sageli tehakse on: · Abipalujasse ei suhtuta individuaalselt. Tema probleemi võetakse lihtsalt kui üht sageli esinevat probleemi · Vastatakse küsimusele kuulamata lõpuni. Nii jääb asja tuum selgusetuks ja abivajaja vastuseta. · Mõnikord ei kuulata ka lõpuni seetõttu, et otsitakse juba mõeldavale probleemile lahendust või kuulatakse valikuliselt, mida kuulda tahetakse, sügavat probleemi aga eiratakse.
annaabi.ee 
