See, mida iga inimene oma riigilt ootab on väga erinev. Mõned meist vajavad rohkem abi, kui teised, aga samas on ka olemas inimesi, kes seda abi ära kuritarvitavad. Inglise keeles on selle kohta üks väga hea mõiste- freeloader, ehk siis inimene, kes elab teiste, või siis oma kodumaa kulul. Tekib küsimus, et miks aidatakse selliseid inimesi, aga samas võivad mõned, kellel abi väga palju rohkem tarvis, üldse ilma abita jääda. Liikudes edasi abivajajate juurest abipakkujate juurde tuleb tõdeda, et meie riik ei ole üldsegi halval järjel ja on meid rohkem kui piisavalt jõukamate maksumaksjate abil aitanud, aga kas ka arukalt? 2011. aastast on meelde jäänud üks artikkel, kus kirjutati Briti peaministrist David Cameronist, kes koos oma naise Samanthaga istus lennujaamas, oodates oma lendu. Pealtnäha tavapärase ja mõttetuna tunduva sündmuse teeb erakordseks see fakt, et Cameron ja ta naine ootasid lendu, mida pakkus odavlennufirma
.....7 2.2.Esinenud probleemid..................................................................................... 8 KOKKUVÕTE.......................................................................................................... 10 Jaanuaritrom oli üks neis õnnetustest, mis pani meid rohkem mõtlema nii endi, kui ka lähedaste elu kui ka vara peale. Kuna torm tekkis ootamatult siis ei oldud selleks piisavalt valmis ning ei osatud hinnata olukorra tõsidust. Seda nii kannatanute kui ka abipakkujate poolt.................................................................10 Töö eesmärk sai täidetud...................................................................................... 10 KASUTATUD MATERJALID....................................................................................... 11 2 SISSEJUHATUS 2005. aastal toimus Pärnus üleujutus, mida tuntakse jaanuaritorni nime all. Kuna jaanuaritorm
neutraalseks riigiks enne II Maailmasõda. Teiseks aga sellepärast, et Poola ja Leedu vaheline konflikt takistas Balti riikide koostööd. Ka Soome püüdis vältida koostööd ning hoidis rohkem Põhjamaade poole. Oleks olnud ehk võimalus, et kui Baltimaad oleksid teinud liidu, siis nad oleksid jaksanud üheskoos NSV Liidu vastu astuda. Kahjuks ei saa seda iialgi teada, kas sellest oleks midagi muutunud. Kuid ka Suurbritannia, kes oli Eestit Vabadussõjas aitanud, oli langenud abipakkujate hulgast välja. Nimelt sõlmides Inglise-Saksa mereväe lepingu andis Inglismaa mõista, et tema poolt ei ole enam abi loota ning teda ei huvita Eesti edasine saatus. Eestil oli vaid teadmine, et ta on selle suure NSV Liidu kõrval täiesti üksinda. Viimase punktina tooksin välja baaside ajastu. Kui 24. septembril esitas V. Molotov Eesti välisminister Karl Selterile nõude sõlmida kahe riigi vahel vastastikuse abistamise pakt, mille
annaabi.ee 
