väljendub eestkoste, suhete arendamise, patsienti tundmise ning vajaduste täitmise kaudu. (Valler 2011: 8). 2. EMPAATIA ,,Empaatia tugev emotsioon või tunne, stimuleeritud kannatusega, mis tekitab tunnustust ning vastastikuse valu või meeleheite jagamist ja mõistmist. See väljendub kannataja raske olukorra mõistmisena. Sel juhul peegeldub hoolitsejast mitte kurbus, kui sümpaatia tunne, vaid empaatia, mis kajastab kannatava tundeid ja jagab tema valu. Antud hetkes avaldab abiosutaja tunded, mis pakuvad kannatavale lohutust ning jõudu." (Valler 2011: 8). Empaatiat on kirjeldatud ka elustiili ning suhtlemise vormina. See on õe oskus väljendada positiivset ning austavat suhtumist endasse, kolleegidesse ja patsienti, kuulata ja mõista suhtluspartnereid ja järgida tervisliku elustiili käsitust. Empaatiat võib vaadelda kui üldist avatust teiste inimeste suhtes. See on tunnete ning kogemuste jagamise protsess. Kohe, kui
6 ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin · Haara hermeetiliselt oma suuga elustatava suu ning tee 2-5 kunstlikku sissehingamist mahuga 10mL/kg (700-1000mL) kestvusega kuni 2 sek hingamise kohta (vt. Elustamine ) Kontrolli, kas kannatanul on vereringe tunnused · Vaata, kas kannatanu ennast liigutab, hingab või köhib · Kontrolli pulssi suurtel arteritel (juhul, kui oled elukutseline abiosutaja) · Kuluta selleks mitte rohkem, kui 10 sekundit 3. VEREJOOKSUD Pildid vaata jooniste lehel Verejooksud jagunevad kolmeks: · Arteriaalne verejooks (haavast tulev veri on hele punane ja pulseeriv) · Venoosne verejooks (haavast tulev veri on tume ja pidev) · Kapillaarne verejooks ( immitsev verejooks marrastustest) · Immitseva e. kapillaarse verejooksu sidumisega on aega see ei ohusta kellegi elu. Puhastage ja plaasterdage marrastus.
näokatted. 417 Baaselustamise võtted Teadvuse kontroll Patsienti kõnetatakse. Rakendatakse õrna mehaanilist ärritamist (raputamine). Kontrollitakse reaktsiooni puudutusele ja valule. Kui patsient sellele ei reageeri, käsitletakse teda kui teadvuseta patsienti. Hingamisteede avamine ja hingamise kontrollimine Seliliasendis oleval patsiendil viiakse otsaesisest ja lõuast kinni võttes pea kuklasse ning avatakse seeläbi hingamisteed. Kui abiosutaja märkab seejuures suuõõnes võõrkeha, eemaldatakse see. Kindlalt paigal püsivad proteesid jäetakse suhu, sest hammastega lõualuu lihtsustab nii suust suhu kui ka maskiga kunstliku hingamise tegemist. Kui hingamisteed on vabad, järgneb vaata- kuula-katsu-meetodil hingamise kontrollimine (vt peatükki „Sündmuskoha ülevaatus, esmane hinnang ja patsiendi uurimine“). Esimestel südameseiskuse järgsetel minutitel võib abistataval esineda agonaalne hingamine –
annaabi.ee 
