ühesuguste lõpptulemusteni. Ühe või teise õppemeetodi rakendamise edukus ja sobivus sõltub lisaks veel ka nii õpetaja kui ka klassi eripärast. Õppestrateegiad ja –meetodid uue õppematerjali edastamiseks- omandamiseks: Põhilised õppestrateegiad (õppetöö korraldamise mudelid): otsene õpetamine, jutustus (loeng-diskussioon/vestlus), suunatud avastusõpe, kooperatiivne õppimine (klassidiskussioon). Õpetamise abimeetodid/strateegiad: küsitlemine, õppetöö diferentseerimine Iseseisva töö meetodid 3. Õppetund, kui õppetöö organiseerimise põhiühik. Gagné mudel kirjeldab õppetöö organiseerimist teema õpetamise ühikuna, mitte ajaliselt kindlaksmääratud tunnina. Praktikas on saanud kombeks nimetada ka nii defineeritud õppeühikut õppetunniks. 4. Kaks võimalust õppetöö organiseerimise ühiku defineerimiseks. 1. Ajalise kestusena ehk tunnina 2
Kui diferentsiaal võrrandi parem osa on võrdne nulliga, siis selline võrrand on homogeenne. Selline võrrand kirjeldab süsteemi vaba liikumist, s.t. süsteemile oli antud algmomendil impulss, millega ta oli välja viidud tasakaalust ja edasi toimub süsteemi vaba liikumine. Selleks, et leida, kuidas muutub väljundsignaal aj vältel tuleb lahendada diferentsiaalvõrrand. See on raske, eriti kui neil on suurema järguline diferentsiaalvõrrand. Lahendamise kergendamiseks on välja töötatud abimeetodid. Üks nendest on operaatormeetod. Ajakarakteristikud. Kasutatakse automaatikas sellepärast, et neid saab kergesti üles võtta ja määrata kõik vajalikud staatilised ja dünaamilised parameetrid. AK näitab, kuidas muutub väljundsignaal ajavältel sisendsignaali muutumise korral. Neid karakteristikuid võib määrata lihtsalt ja selleks on vaja sisendisse anda muutuv signaal. Praktikas kasutatakse kahte standardset sisendsignaali: 1
Kui diferentsiaal võrrandi parem osa on võrdne nulliga, siis selline võrrand on homogeenne. Selline võrrand kirjeldab süsteemi vaba liikumist, s.t. süsteemile oli antud algmomendil impulss, millega ta oli välja viidud tasakaalust ja edasi toimub süsteemi vaba liikumine. Selleks, et leida, kuidas muutub väljundsignaal aj vältel tuleb lahendada diferentsiaalvõrrand. See on raske, eriti kui neil on suurema järguline diferentsiaalvõrrand. Lahendamise kergendamiseks on välja töötatud abimeetodid. Üks nendest on operaatormeetod. Ajakarakteristikud. Xv ASK X s= kulutatakse v?hem aega. Selle j?rgi aga ei saa m??rata k?iki vajalikke parameetreid, kuid selle j?rgi v?ib konstrueerida siirde karakterist Kasutatakse automaatikas sellepärast, et neid
7) Ülekande ja üldistusvõime arendamine 5. Loetlege uue õppematerjali esitamiseks/õppimiseks kasutatavad põhilised metoodilised süsteemid/ õppestrateegiad. Põhilised õppestrateegiad (õppetöö korraldamise mudelid): 1) otsene õpetamine 2) jutustus, loeng-diskussioon/vestlus 3) suunatud avastusõpe 4) kooperatiivne õppimine. Klassidiskussioon Õpetamise abimeetodid/strateegiad 1) küsitlemine 2) õppetöö diferentseerimine (LA võimalused) Iseseisva töö meetodid (LA võimalused) 6. Nimetage kursuse käsitluse järgi enamlevinud kooperatiivse õppimise meetodid. 7. Millised on põhilised metoodilised lähenemised/metoodilised süsteemid õppetöö diferentseerimiseks ja individualiseerimiseks? Tuntumateks õppetöö individualiseerimise metoodilisteks süsteemideks on Kelleri plaan ja Bloomi täieliku omandamise teooria.