Eesti Aleksandrikooli mõtte algatajateks olid Holstre-Pulleritsu külakooli õpetaja Jaan Adamson ja Tarvastu kihelkonnakooli õpetaja ja köster Hans Wühner. Eestikeelse õppemaksuta kihelkonnakooli haridust jätkava õppeasutuse loomine sai ärkamisaja üheks kandvamaks aktsiooniks, mis haaras kaasa kõik tuntumad eesti rahvuslikult meelestatud tegelased. Kooli asutamiseks hakati koguma annetusi, mille jaoks 1870. aastal moodustati Eesti Aleksandrikooli peakomitee ning kohtadel hulgaliselt abikomiteesid. 1887. aastaks oli kogutud enam kui 104000 rubla.Eesti Aleksandrikooli liikumine haaras enamikku rahvusliku ärkamisaja tegelastest ning Aleksandrikooli peakomiteed on nimetatud ka eestlaste esimeseks parlamendiks. Venestamise tingimustes avati kool aga 1888. aastal venekeelsena. Eesti Aleksandrikooli komiteed- Loodi, et koguda raha kõrgema eestikeelse kooli rajamiseks. (Selleks loodi komiteed pea kõikidesse kihelkondadesse. Raha saamiseks korraldati näitusi, kontserte, näitemänge,
Eestlase edasine võimalik koolitee kulges saksakeelses keskkonnas. Kohustuslik kooliskäimine kehtestati talurahva jaoks alles 19.sajandi II poolel. Kooliõpetajaid talurahvakoolide jaoks õpetati välja õpetajate seminarides. Tuntumaks õpetajate seminariks oli kihelkonnakooli õpetajaid ettevalmistav Cimze seminar Valgas. Rahvusliku liikumise kõrgajal hakati tegema ettevalmistusi kõrgema eestikeelse kooli - Aleksandrikooli rajamiseks. Loodi Aleksandrikooli Peakomitee, üle Eesti loodi abikomiteesid. Venestusreformid peatasid kooli rajamise Esimeseks valdavalt eestikeelse õpilaskonnaga keskkooliks kujunes Hugo Treffneri gümnaasium Tartus. Hariduselu korraldati põhjalikult ümber venestamisajal alates 1880.aastatel. Õppekeeleks sai vene keel. Vallakoolides jäi emakeelseks vaid ususõpetus. 1893.aastal muudeti venekeelseks Tartu Ülikool. 19.sajandi lõpul tekkisid esimesed kutsekoolid - merekoolid. Eestikeelne kirjasõna 19.sajandil muutus peamiseks kirjavaraks ilmalik kirjandus
(S.Õispuu 1992) 8 3.ÄRKAMISAJA TÄHTSAMAD SÜNDMUSED 3.1. 19. sajandil 3.1.1. Aleksandrikool 1860. aastal tekkis J. Adamsonil ja H.Wühneril idee luua Aleksander 1 auks, kui rahva vabastajale, kõrgem eesti õppekeelega kool- nn. Aleksandrikool. (S.Õispuu 1992) Selle eesmärgiks oli luua koole, kus oleks eestikeelne haridus. Selle rajamiseks korraldati palju kontserte, korjandusi, näitusi, etendusi ning üle eesti palju abikomiteesid. Üritust juhtis 1871.aastal Tartus loodud Peakomitee. ( S.Õispuu 1992) Vaatamata kõigile korraldustele ja ideedele, kukkus Aleksandrikooli loomise ettevõte läbi. (õpik) Tegutsemist ei ka toetanud Õpetatud Eesti Selts, kuna nende arvates oli eestlastele parim tulevik kiire saksastumine. (S.Õispuu 1992) 3.1.2.Suurpalvekiri Suurpalvekiri, mis oli keisrile lähetatud 9. nomvembril 1864.aastal. Seda loetakse
tarvastu rahvuslikult mõtlevad mehed tulid välja ideega, et tuleks asutada üks kõrgemat laadi eesti kool (praeguses mõistes keskkool), nimi selline, sest taheti pühendada see Alexander I, kelle ajal eestlased vabastati pärisorjusest. Aleksandrikooliidee pärineb 1862st aastast. Tõelise hoo saab asi sisse kui Riigivõimu kinnitus tuli alles 1870 aastal ja sellel aastal asutati Aleksandrikooli peakomitee, üle maa hakati siis rajama ka kohalikke Abikomiteesid- nende abikomiteede peamiseks ülesandeks oli raha kogumine, et see uus eestikeelne kool käima panna. Kogu ärkamisaja vältel üks olulisemaid liikumisi see, mis puudutas kogu eesti ala tervikuna. 1864 aasta palvekirjade aktsioon- pöörduti igast erinevate soovidega otse tsaari poole oma kirjadega, said öelatest mõisnikest üle minna. See kollektiivne palvekiri anti küll tsaarile üle kuid mingit tulemust see ei toonud. Tähtis oli aga see, et selle allkirjade kogumise protsessi
annaabi.ee 
