mehelise valikväe, mis tungis Sakalasse. Lahingu koht. ► Uurijate erinevatest oletustest peetakse kõige tõenäolisemaks, et eestlaste malev pööras kohese lahingu vältimiseks Karula järve juures Navesti-Viljandi vaheliselt teelt ära ja liikus loodesse Pärsti- Vanamõisa suunas kunagiste Madi ja Rattama talude kohale. Osade uurijate arvates võib olla lahingukoht Vanamõisas asunud Suure-Jaani abikiriku praeguste varemete kohal. Varemalt arvati ka et lahinguga ja Lembitu langemisega on seotud Rattama talu maadel asuv ohverdamiskoht, mida kutsutakse Tammemäeks ja Madi kalme. Lahingu käik. ► 21. septembril 1217 kohtusid vaenuväed Viljandist 10 km põhja pool Vanamõisa ja Karuse ümbruses.Eestlasi oli umbes 6000Sakslasi, liivlasi ja latgaleid oli umbes 3000Eestlaste rinne ei suutnud sakslaste pealetungile vastu pidadaEestlaste vanem
armastus) ning kõige kohal Kristus inglitega. Altaripilt "Kristus ristil" pärineb 1877. aastast. Neogooti prospektiga orel on 1886. aastast, meister G. Normanni töökojast. Simuna kihelkond on olnud territoriaalselt suurimaid Põhja-Eestis. lk 7 Hiljemalt 16. saj. eraldub sellest Väike-Maarja kihelkond(algselt abikiriku ala; kabel oli ka Paasveres), hiljem osi Laiuse kihelkonnast. 19. saj. vaimuelu tõus avaldub nendel aladel tugevalt köster Villem Normanni tegevuses kiriku laiendamine, köstrikool, laulupäevad, õpikute ja vaimulike raamatute kirjutamine. Sel sajandil võiks mainida märtrina kommunistide käe läbi surmatud.vaimulik.Walther Pauckerit (surn. 6.01.1919). Kogudusse kuulub enne II Maailmasõda ca. 11-12 tuhat hinge, 2006. aasta seisuga ca. 650 hinge ja 167 tegevliiget
milles tegutses kool teatud ajaperioodil. 2. Haridusajalugu Vara vallas 1752 - 1988 Vara valda kui sellist on esmakordselt mainitud 1496.aastal nime all Warral. Vara kooli mainimiseni ajalooürikutes on jõutud aga 250 aastat hiljem. Võimalik, et haridust pakuti ka varem, sest raamatus ,,Eesti kooli ajalugu13 sajandist 1860. aastani" kirjutatakse: Maarja- Magdaleena (praegune Maarja) kihelkonna Vara abikiriku köster oli koolipidamisvõimeline soomlane, kes oskas eesti, soome ja rootsi keeles lugeda ning soome keeles kirjutada. Samas pole mainitud, et kas köster ka Vara lapsi õpetas. (2;4) Vara kooli on esmakordselt mainitud 1752. aastasl, kui kool asutati krahv Sieversi eestvedamisel Vara Brigitta kiriku juurde. Sel aastal käis koolis 14 last. Õppetöö toimus mardipäevast lihavõtteni, kuid osad lapsed tulid kooli alles jõuluks, osad isegi ajaks kui oli koolaja lõpp
annaabi.ee 
