Puudusi arvestades hindas kinnisvarahindaja kinnisasja väärtuseks 220 000 eurot. Hagi aluseks olevad asjaolud. Vastavalt asjaõigusseadusele loetakse kinnisasja omanikuks seda isikut, kelle kohta on tehtud kanne omanikuna kinnistusraamatusse. Sellest tulenevalt on hageja A esitanud lepingutingimuste rikkumisega tekitatud kahjuhüvitamise nõude kostja B vastu, kuna antud kinnisasi on kantud kinnistusraamatus B nimele. Kuigi ostja A sõlmis lepingu müüja B abikaasga C, siis viimase puhul oli tegemist nii-öelda B (müüja) esindajaga. Vastavlt TSüS § 115 lõige 1 alusel võib tehingu teha ka esindaja kaudu. Sama seaduse § 116 lg 1 sätestab, et esindaja võib tehingu teha otseselt esindatava nimel. Tulenevalt VÕS § 217 lõikest 1 peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele ning sama paragrahvi lõige 2 punkti 1 järgi ei vasta asi lepingutingimustele, kui sellel ei ole kokkulepituid omadusi
Peremehele kuulus piiramatu võim pereliikmete üle. Ka laste perede vara luges isa enda omaks. Naisel puudusid Roomas poliitilised õigused. Abielu mis sõlmiti murdeea lõpus, tähendas tema minekut isa eestkoste alt abikaasa koste eestkoste alla. Naise peamiseks vooruseks peeti naise jäägitut abielutruudust. Rooma naised polnud avalikust elust päris kõrvale jäetud. Pereema osales kodus korraldatud pidusöökidel, viibides külaliste seltsis oma abikaasa kõrval aukohal, ja tegi oma abikaasga vastuvõtuvisiite. Laste kasvatamine ja õpetamine toimus tavaliselt isa käe all. See seisnes peamiselt praktiliste ja poiste puhul ka sõjaliste oskuste edasiandmises. Hakati pöörama tähelepanu laste vaimsele harimisele. Sageli kasutati kreeka päritoluga koduõpetajat. Tavaliselt saadeti pojad ja tütrd 7- aastaselt kooli. Seal omandati kirjatarkus ning tavaliselt sellega ka piirduski. Suursugustes peredes õpetati kreeka ja ladina keel, nendee kirjandust, ajalugu ning filosoofiat
mehe hoole ja eestkoste all. Abielu, mis tüdrukute jaoks sõlmiti tavaliselt vahetult pärast murdeiga, tähendas seega üleminekut isa eestkoste alt abikaasa eestkoste alla. Naise peamiseks vooruseks loeti piiritut truudust oma abikaasale. Ometigi suhtuti Roomas naistesse vabameelsemalt, kui Kreekas. Naised polnud avalikust elust täiel määral kõrvale jäetud. Pereema osales alati tema majas korraldatud pidusöökidel külaliste seltsis oma abikaasa kõrval aukohal ja tegi koos abikaasga vastuvisiite. Vabariigi lõpul ja keisririigi ajal suurenes mõneti naiste sõltumatus meestest. Paljud naised vabanesid meeste eestkostest, käsutasid ise oma varandust ja sõlmisid abilusid omaenda soovi kohaselt. Mitmetest naistest said avalikkuses tuntud inimesed. Ehituskunst Roomlased võtsid õppust kreeklaste ehituskunstist, suutsid neid aga peagi oma meisterlikkuselt ületada. Peamise ehitusmaterjalina kasutati põletatud tellist, mida
annaabi.ee 
