2.1 Miks on meile vaja vastassoost sõpru? Kas sõprus mehe ja naise vahel on võimalik? Ei, ütlevad ühed: ei saa ju jätta kahe silma vahele füüsilist tõmmet. Loomulikult, on veendunud teised -- need, kelle jaoks on olulised kahemõttelisuseta suhted. Milline osa on siis seksuaalsusel erinevast soost sõprade vahel? Mees ja naine on sõbrad! Veel sada aastat tagasi oli seda raske ette kujutada. Mõlemad elasid erinevates maailmades, tundmata üksteist väljaspool abielusidemeid. Siis asusid naised tööle, koolides hakati poisse ja tüdrukuid koos õpetama, ning kõik muutus. Kaasajal abiellutakse eelkäijatest tunduvalt hiljem (või ei astutagi seaduslikku abiellu), ning üha rohkem aega oma elus pühendatakse sõprusele. Norra filosoof Helge Svare on veendunud, et meie vajadus sõprade järele on suurem kui eelmistel põlvkondadel. Võimalusi sõpruseks on aga rohkem, kuna inimesel, kellel pole paarilist, on selleks rohkem aega
kodanlus. Senine linnriikide vabariiklik korraldus hakkas asenduma monarhistliku valitsemisviisiga – võim kuulus pärandatavalt ühe rikka perekonna kätte (valitsemisviisi nim türanniaks). Itaalia linnriikidest tõusid eriti esile Milano ja Firenze Põhja-Itaalias. Firenzet valitsenud Medici suguvõsa muutus keskaja lõpul rikkaimaks kogu Euroopas, laenates raha paavstidele ja valitsejatele ning sõlmides abielusidemeid Euroopa kuningasuguvõsadega. Valitsejad ja rikas itaalia eliit toetasid rahaliselt erinevaid kultuurivaldkondi, kutsudes enese teenistusse hulgaliselt kunstnikke, arhitekte, luuletajaid ja kirjanikke. 1.3. Humanism: Kui keskaegses ühiskonnas oli selgelt esikohal Jumal ning huvi selle vastu, mis ootab inimest pärast surma, siis uutes oludes ei rahuldanud rikast itaalia aristokraatiat enam keskaegne seisukoht, et kõik
peagi suure väe ja tuli tagasi ning peale Jaropolki tapmist sai temast(orja pojast) Kogu venemaa valitseja. Alltutas uuesti vahepeal eraldunud alad ning korraldas sõjakäigu Ida-Preisimaale,kordas oma isa sõjakäigu marsuuti Volga-Kama-Bulgaaria. Enim tegeles aga nomaadidega(eriti petseneegidega) kelle vastu kaitseks lasi rajada kindlustusi. Juhtiva seltskonna hulgas süvenes veendumus vajadusest muutuste järele, üheltpoolt polnud euroopa valitsejad nõus abielusidemeid paganatega sõlmima, teisalt aga oli riigile vaja midagi mis seda ühkes liidaks. Kõigepealt püüdis Vladimir ühtsust saavutada paganluse taas ausse tõstmisega ja viis läbi usureformi, rajati Kiievisse paganlik tempel ja peajumalaks sai Perun. Paraku see aga riiki ei ühendanud ja kukkus läbi mispeale otsustas Vladimis valida uue usu mis toetaks riiki. Pikk lugu usuvalimisest. Lõpuks otsustati Bütsantsist tuleneva õigeusu kasuks-esiteks see oli