Need, kes piiravad juukseid ja habet, on reegleid rikkunud ja neid nimetatakse "apostaatideks". Khalsa` l on sümbol - khanda. Khanda keskel asuv kaheteraline mõõk sümboliseerib usku ühteainsasse jumalasse ning koguduse kaitsmist rõhumise eest. Kaks külgmist mõõka sümboliseerivad vaimset väge ja ajalikku võimu. Peresuhted Sikhide abielusidemed on pühad. Ühendus sõlmitakse templis, käiakse neli ringi ümber "Guru Grant Sahibi". Tseremoonia viib läbi sikhi vaimulik. Abielulisust ja pereelu peetakse austusväärseks, loomulikuks ja ideaalseks. Sikhid peavad abielu mitte ainult kahe inimese, vaid ka nende perekondi ühendavaks liiduks. Abiellumisega seotud kombed - pruudi punased rõivad ja raha kinkimine- pärinevad pandzabi kultuurist. Kuna tseremoonia toimub pühakirja ees, ei peeta mingit abielulepingut vajalikuks. Ideaalset abielu on "Guru Granth Sahibis" kirjeldatud kui seisundit, milles "mehel ja naisel on kahes kehas üks hing".
Suurima osa kõigist ühepereleibkondadest moodustavad kõikides riikides abielupaarid. Näiteks Küprosel, Kreekas ja Maltal on abielupaare üle 80%, Eestis ja Lätis vaid üle 50% ühepereleibkondadest. Üldiselt võibki öelda, et Lõuna-Euroopa traditsioonilisemates riikides on kõrgem abielupaaride osatähtsus ja vabaabielude ning muude kooseluvormide levik iseloomustab pigem Põhjamaid. Põhjamaid on nimetatud ka uute kooseluvormide leviku pioneermaadeks. Abielulisust seostatakse ka religiooni levikuga riigis mida suurem osa elanikkonnast on usklikud, seda levinum ka traditsiooniline abielu ühiskonnas. Sotsiaaluuringud näitavad, et suur osa elanikkonnast tunnistab mõnda usku Maltal, Küprosel, Rumeenias, Poolas ja Kreekas. Eesti paistab silma vabaabielus elavate paaride ja üksikemade suure osatähtsusega 7
Keda ei valitud, see ei olnud. Ei olnud seisus! Oli preestid ja preestrinnad, neid oli suht pooleks. Nende kohta kehtisid ka nõuded. St neil ei tohtinud olla viga küljes. Vigane ei tohtinud olla, sageli nõuti ka kokkupuutumatust surmaga (ehk peres ei olnud keegi surnud). Seksuaalsusest hoidumise nõuded. Mõnel puhul presstrinnadel nõutud neitsilikkus, aga see oli mõnes kultuses, sest samas mõnes teises nõuti abielulisust. Üldjuhul peeti seksuaalsust rüvedaks, sooviti hoiduda mingi aeg seksist. Mõnel puhul olid preestrirollides ka lapsed, laps-preestrid, valiti välja aastaseks teenistuseks pühamu juures. Nad täitsid neile etteantud funtsioone ja osalesid pühamu pidustuses. Preestrid elasid kodus ja tulid pühamusse oma funktsiooni täitma. Rituaalid Kõige olulisemad rituaalid toimusid pidustuste käigus ja neid oli palju. Pidustusele võisid eelneda ettevalistavad riitused