Isa- ja onurolli mängiv Gorgibus oli juba liiga vana ja väsinud kasvatamaks ja ülalpidamaks sellist kahte eputist ja otsustas nad mehele panna. Tüdrukud polnud sellest mõttest eriti vaimustuses. Neile tulid kohale kaks kosilast, kellega Gorgibus ise täiesti rahule jäi. Neil oli vara, mis tähendas, et tüdrukud ei pea millestki puudust tundma ja pärinesid ka headest perekondadest. Tüdrukutele aga ei meeldinud, et noormehed kohe juttu alustasid abieluettepanekuga. Nemad soovisid mademoiselle de Scudery raamatu järgi kujunevat suhet- et algul oleksid tunnete mahasurumine, vastupuiklemine, vanemate vastuolek ja muu säärane ning lõppeks peale pikka seiklusterada romantiliselt. Ühesõnaga suhtusid tüdrukud kosilastesse väga ebaviisakalt ja käitusid samamoodi, mis pani meestele pähe mõtte neile kuidagi kätte maksta. Selleks nad saatsid tüdrukute juurde oma teenri Mascarille' i, kes juhuslikult pidas end tegelikust kõrgema soo esindajaks
Otsustatakse, et Julia pulmad Parisega peetakse neljapäeval. Julia on meeleheitel ja palub abi vend Lorenzo käest, kes annab talle mingit jooki, mis teeb ta justkui surnuks, aga äratab ta jälle neljakümne kahe tunni pärast üles. Siis arvatakse, et ta on surnud ja pulmi ei toimu. Samal ajal saadab siis Lorenzo Romeole kirja, kus teatab, kust Juliat on võimalik leida ja et ta pole üldse surnud. Kahjuks ei lähe asjad nii. Vastavalt plaanile nõustub Julia Parise abieluettepanekuga, kuid ta isa on nii rõõmus, et otsustab korraldada pulmad oodatust päeva varem ehk kolmapäeval. Julia joob siis seda "võlujooki" päeva varem ja on nagu surnud. Pulmi ei toimu. Samal ajal saab Romeo Julia kohta surmateate ja ta arvab, et Julia ongi surnud, sest Lorenzo kõike selgitav kiri ei jõua temani õigel ajal. Niisiis Julia viiakse hauakambrisse, Paris läheb sinna, et oma kallima hauale lilled viia. Romeo läheb
KOLMAS STSEEN Gorgibus uutib Marotte käest, et kus preilid on ning mida nad teevad. Saades vastuseks ,et nad teevad seal huulepumatit läheb mees endast välja, et mitte midagi muus ei ole viimasel ajal kuulda, kui üks pidev enese ülesmukkimine. Munavalge, neitsipiim ning tuhat teist tilulilu, millest mehel pole õrna aimugi. NELJAS STSEEN Gorgibus käsib tüdrukutel ette kande, et mis juhtus. Naised kurdavad, et need mehed esinesid liiga ebasündsalt. Alustasid kohe abieluettepanekuga. Naised teevad maha meeste riietust ning unistavad ise lokitud parukaga ning sulgeega härrastest, kes neile tundeküllaseid luuletusi ette kannaksid. Madelonile ei meeldi, et isa teda ristinime pidi kutsub. Cathos tahaks olla kutsutud kui Polyxena ning Madelon kui Aminta. Mees on endast väljas. Karjub, et tema on mees siin majas ning kui muud moodi enam ära elatud ei saa siis lähevad tüdrukud kloostrisse. VIIES STSEEN Neiud tõestavad veelkord oma lollust
Ühel hommikul läks Irma haiglasse, kus ta sooritas abordi, ning koju tagasi hiilides tõstatas Joonas tüli. Noormees arvas, et Irma oli käinud ühe vana tuttava matustel ja nüüd soovis teada saada, mis nende vahel oli. Hoolimata sellest, et Irma tegelikult seal ei käinud. Pisarad tõid järgmise päeva, kus daam kohtas vana tuttavat. Pärast paari kohvi möödumist, läksid nad tolle härra juurde, kus üks asi viis teiseni. Joona juurde tagasi minnes, üllatab noormees abieluettepanekuga. Mõne aja pärast sõitis Irma välismaale, kus oskamatusest kaarti lugeda, eksis daam ära. Baaris kohtas ta taaskord meest nin pettis joonast juba teist korda. Tema süütunne närib teda seestpoolt, ta ei osanud armastada, ei suutnud loobuda, kuid siiski otsustas anda Joona vabaks, ning hetk hiljem sooritas Irma enesetapu: hüppas kuristikku. Teose vältel muutus Irma vähe. Kuid äkiline muutus raamatu viimastes peatükkides muutis tema elu jäädavalt
elukaaslast otsib, vaid mrs Bennet, kes oma vanematele tütardele sobivat abikaasat otsib. Teos avastab armastuse ja abielu erinevaid tüüpe. Mr Bennet ja mrs Benneti kooselu on kujutatud kui katastroofi või läbikukkumist, kus naine käitub rumalalt ja mees on taganenud oma elevandiluust torni ehk raamatukokku elama häirimatut elu. Bennetite abielu kontrastiks on Gardineride meeldiv kooselu, kes on kokkuhoidvad ja üksteisele toeks. Charlotte Lucas aga nõustus mr Collinsi abieluettepanekuga, et tagada majanduslik stabiilsus. (TheBestNotes Staff, 2017) Lydia armastust, valdavalt sensuaalset, on kujutatud õõnsa, tühja armastusena arutu, vulgaarselt flirtiva, õela ja hoolimatu mehe vastu. Lydia ja Wickhami vastastikustele tundmustele toob autor kontrastiks mr Bingley ja Jane’i armastuse, mis on üheselt mõistetav, lihtne, puhas ja süütu. Mr. Darcy ja Elizabethi suhe on täiuslik sobivus kahe elava ja
annaabi.ee 
