armastuse andmiseks ja vastuvõtmiseks Sooidentiteet- käitumisviis, mida ühiskonnas seostatakse mees- või naissooga Kehataju olulisus eriti murdeeas Kolm lähtekohta Absolutism Relativism Hedonism Lk.56-59 õpik Absolutism .... Seksuaalelu alguse edasilükkamine kuni ametliku abielu sõlmimiseni Abieluvälised suhted mõistetakse hukka Esineb kristluses ja islamismis Relativism ... Langetatakse otsus reaalsest olukorrast Ei pea abielueelseid suhteid paheks, kui selles on vastastikust meeldimist ja lugupidamist Kuid eeldatakse, et on vastastikune kokkuleppe, meeldivus/ kiindumus, turvalisus Õigus vabadusele/ kohustus oma tegude eest Hedonism ... Soov kogeda naudingut ja vältida valu (4 dimensiooni), seksuaalse iha rahuldamine on sama loomulik, kui söömine ja joomine (esmane vajadus e. füsioloogiline vajadus A. Maslovi järgi) Siia võib liigitada ka üheöö suhted, kui inimene
võtta. Ta lükkab Anna enesepakkumise tagasi, ei lähe Kõrbojale, pigem tapab enda. Neiu Weltmanil ei tulnud Koitjärvelt solvatud enesetundega lahkuda ja võibolla oli Tammsaare niisuguse asjade käiguga ka igati rahul. Kuid tema meeltesse pidi sellest tugev märk jääma. Naine on mehega suhetes initsiatiivikaks pooleks ka mitmes teises Tammsaare teoses. Kuidas abiellusid Karin ja Indrek? Oli ehk siingi Karin aktiivne pool? Õige põgusalt antakse meile Indreku ja Karini abielueelseid suhteid kujutades aimu, et see tõepoolest nii oli. "Tõe ja õiguse" IV osa alguses loeme: "Karin oli nimelt hakanud hoolitsema Indreku õnne eest, sest tema polnud kaotanud lootust, et mõne teise inimese õnne kaudu pääseb ka ise õnnele lähemale." Ja veidi edasi Karini kohta, kes loodab Indrekut endaga abielluma saada: "Ta läks üksipäinis mööda kõnniteed ja ei saanud pisaraist kuidagi võitu. Ta oli ju lootnud, et täna viib ta asjad Indrekuga ühele
Ta lükkab Anna enesepakkumise tagasi, ei lähe Kõrbojale, pigem tapab enda. Neiu Weltmanil ei tulnud Koitjärvelt solvatud enesetundega lahkuda ja võibolla oli Tammsaare niisuguse asjade käiguga ka igati rahul. Kuid tema meeltesse pidi sellest tugev märk jääma. Naine on mehega suhetes initsiatiivikaks pooleks ka mitmes teises Tammsaare teoses. Kuidas abiellusid Karin ja Indrek? Oli ehk siingi Karin aktiivne pool? Õige põgusalt antakse meile Indreku ja Karini abielueelseid suhteid kujutades aimu, et see tõepoolest nii oli. "Tõe ja õiguse" IV osa alguses loeme: "Karin oli nimelt hakanud hoolitsema Indreku õnne eest, sest tema polnud kaotanud lootust, et mõne teise inimese õnne kaudu pääseb ka ise õnnele lähemale." Ja veidi edasi Karini kohta, kes loodab Indrekut endaga abielluma saada: "Ta läks üksipäinis mööda kõnniteed ja ei saanud pisaraist kuidagi võitu. Ta oli ju lootnud, et täna viib ta asjad Indrekuga ühele poole, aga nüüd
Kirjutab parkidest, aedadest. Nendib, et Liivi- ja Eestimaal on vähe erakordselt kauneid aedu ja innustab mõisnikke võluvaid kohti ära kasutama parkide rajamiseks. Seksuaalteema käsitlemine Kirjutas artikkli, mis vaatleb eestlaste ja lätlaste seksuaalkombeid ja väärtusorientatsiooni. Väitis, et eesti ja läti talupoegadel puudub üldse ettekujutlus neitslikkusest. Kõik neitslikkust tähistavad sõnad on laensõnad saksa keelest. Artiklist ilmneb, et talupojad ei pidanud abielueelseid ega väliseid seksuaalsuhteid häbistavaks ega amoraalseks. Ainult sugulist vahekorda Vene sõjaväelastega peeti naisele häbistavaks. Hupel imestas selle üle, et seejuures on üllatavalt vähe vallaslapsi. Lapsemõrv oli aga 18. sajandil Balti provintsides üsna levinud. Ajalooalased artiklid ja uurimused Suure osa Hupeli ajakirjast võtavad enda alla ajalooalased artiklid ja uurimused. Esindatud on mõlemad 18
annaabi.ee 
