Tähis Mo Bimoodaalne - 2 moodi; multimoodaalne - rohkem moode (tegelikult mood puudub); antimodaalne - andmete reas esinevad ainult ühesuguse sagedusega tunnuse väärtused. Mood on tunnuse kõige tüüpilisem väärtus. Mood on ainus keskmine , mida saab kasutada nominaaltunnuse puhul. Moodi võib mõnikord vaadata ka kui normi ( soengu mood kui normaalne soeng, esmaabiellujate vanuse mood kui normaalne abiellumisaeg). MAHUKESKMISED Keskväärtus - statistilise rea aritmeetiline keskmine. Tähis x . 1 n 1 k n n x + x 2 + ... + x n x f + x 2 f 2 + ... + x k f k x= 1 = xi või x = 1 1 = xi f i , n =f1+f2+
aastaks kogu rahvastikust ligi veerand elas linnades, 23%. 19.saj teisel poolel muutusid eestlased linnades suurimaks rahvusgrupiks senise sakslaste asemel. Rahvastiku loomulik liikumine 19.saj kinnistub nn Euroopa abiellumistüüp. Seda iseloomustas kaks tunnusjoont: 1) varasemast hilisem abiellumisiga, 2) vallaliste suur osakaal ühiskonnas. Kuni 19.saj keskpaigani abiellumise periood oli enamasti kindel, abiellumine sõltus põllutööde tsüklist, 19.saj esimesel poolel tavaline abiellumisaeg sügiseti pärast põllutööde lõppu, või varakevadel enne põllutööde algust. 19.saj keskpaigani põllutööde ajal ei abiellutud. 19.saj teisel poolel hakkas abiellumise aeg ühtlasemalt jagunema aasta peale. Abielud muutusid juhuslikumaks, vastavalt soovile. Euroopas üleminekut modernsele taastetüübile võib jagada kaheks: Prantsuse (suremus ja sündimus langesid pea üheaegselt, rahvaarvu kasv tagasihoidlik) ja Inglise (suremus langes, aga
Seisuslikult põhiosa moodustasid absoluutse enamuse. 19 sajandi alguses linnarahvastiku osakaal umbes 5-6%, 1913 aga umbes 23% elanikkonnast elas linnades. Alates 1863 võisid talupojad vabalt linna elama minna alles, nende liikumisvabadust enam ei takistatud. Linnarahvastiku rahvuslik jaotus- eestlased moodustasid juba valdava enamuse 19 saj teisel poolel. Rahvastiku loomulik liikumine Abiellumistüüp 19 saj oli eesti aladel Euroopa abiellumistüüp- iseloomulik hilisem abiellumisaeg vörreldes varasemaga ja vallaliste küllalt suur osakaal võrreldes varasemaga. 19 saj teisel poolel mutuub ka see, et abiellumise ajaks saab ühtlaselt üle kogu aasta (ei sõltu enam põllutöödest, pole seda ,,selget abiellumiseperioodi" enam). Väljaränne 19 sajandil- oli ka varem olemas, kuid oli väikemastaapne veel. 19 saj esimene pool veel talurahvaliikumine on piiratud, oli müisnike huvides, et ei toimuks suuremat sorti ühiskondlike arenguid
annaabi.ee 
