Pulmamängud Oliver Palmik XII klass MÄNGUD PEAKSID OLEMA: * Mitte liiga tobedad. * Piisavat hulka rahvast haaravad. * Pealtvaatajale huvitavad. * Ning kindlasti ka lihtsad. *Vastavalt rahvale: Joogi- või seltskonnamängud. Vältida kindlasti seda, et mängu alustamine ja seletamine ei võtaks rohkem aega kui mängu lõplik läbikukkumine...Kui viina jagub siis ei tohiks mingil juhul asi labaseks minna! * Tark oleks abiellujatel orgunnida sugulastele/sõpradele/tuttavatele mingi jooming/kakelung ja ise peale rõngastamist kohe tuld tõmmata sellest seltskonnast. * Tuleb lasta fantaasial lennata, kuid samas mitte üle pingutada, sest mõned leiavad, et pulmamängud on labased (mingid imelikud arvatavasti või kutsumata külalised). Kes peaks läbi viima mänge? Pulmavana. Mõni suvaline lohh. Kohalik küla joodik ja pime laulik. Suguvõsa naljahammas. Variante jagub veel, kuid kõige kindam oleks pulmavana.
See noorpaari enda otsustada, et kui suurelt abiellumist tähistada ja kas üldse seda tähistada. Põhiline on ju ikkagi see, et paar saaks elu lõpuni olla õnnelikult koos ja end täielikult ainult teineteisele pühendada. Erinevatel aegadel on sõna abiellumine ja abielu olnud inimestele natukene erineva tähenduse ning tähtsusega. Näiteks aastakümneid tagasi ei olnud abielu tihti just vabatahtlik. Kunagi pruudid ,,osteti". See oli pigem noorpaari vanemate vaheline kokkulepe, kus abiellujatel ei olnud erilist valikut oma tuleviku ja kaasa üle otsustada. Omavahel pidid abielluma nö. samasse klassi kuuluvad inimesed nagu näiteks mõisnike lapsed omavahel ja taluinimeste lapsed omavahel. Samas tehti ka pruudi ,,rööve", mis tähendas üldjuhul seda, et noored tahtsid abiellud, aga vanemad ei pooldanud seda liitu. Seega peigmees röövis pruudi ära ja pidi teda öö läbi kuskil peitma. Kui selle aja jooksul tagaotsijad ja tagaajajad pruuti
mingeid piiranguid tulenevalt valitud varasuhtest? Iga varasuhe toob mõlemale poole nii õigusi kui ka kohustusi, mis tulenevad Perekonnaseaduses sätestatud sätetest. Näiteks, PKS § 29 lg 1 järgi ühisvaraga valitsevad abikaasad ühiselt ja/või teise abikaasa nõusolekul. Samas, kui pooltel on õigus asja vallata ja käsutada, siis teise poole nõusolek eeldatakse ning saab asjaga valitseda ilma nõusolekuta pere kasuks. Varasuhte valimisel, nagu mainitud, abiellujatel on õigus valida vara juurdekasvu tasaarvestust (soetisvara). PKS § 41 lg 1 kohaselt vara valitsemine toimub ühiselt, lähtudes pere huvidest ja vajadustest. Vaid nagu ühisvara käsutamine toimub vaid teise abikaasa nõusolekul. (PKS § 41 lg 2) Lahusvara valitsemine toimub PKS § 27¹ lg 1 alusel. Lahusvara on igaühe enda oma ning valitsetakse iseseisvalt, ei ole vaja kolmanda isiku nõusolekut. Teine abikaasa saab käsutada oma abikaasa lahusvara vaid tema nõusolekul.
abistada üksteist ja teha kõik endast olenev perekonna heaoluks. Uue mõistena on seadusesse sisse toodud „perekonna eluase“ - see on eluruum, kus perekonnaliikmed tavapäraselt elavad. Perekonna eluaseme ehk kodu suhtes on abikaasade õigused eriliselt kaitstud – seda isegi juhul, kui abikaasa ei ole selle omanik ega kasuta muul alusel. 381. Millised on abikaasade võimalikud varasuhted? Seadus võimaldab abiellujatel enne abielu sõlmimist abiellumisavaldusega valida kolme varasuhte liigi vahel: 1 Varaühisus - tekib poolte kokkuleppel, või juhul, kui abiellujad ei ole valinud abiellumisavaldusega varasuhet ega ole ka sõlminud abieluvaralepingut. Varaeseme kuuluvust ühisvara hulka eeldatakse. Lahusvaraks loetakse abikaasade enne abielu omandatud vara, samuti abielu kestel tasuta käsutuse alusel sealhulgas kinke alusel või pärimise teel saadud vara
annaabi.ee 
