Vööga kinnitati seelikuid, särke, ülerõivaid. Vöö kandmist on põhjendatud ka maagiliste uskumustega. Rahva pärimuses on vöö pideva kandmise vajadust seletatud sellega, et vöö kinnitab keha, vöötatud keha on kõvem; vööga ei katkestanud ega venitanud end ära. Vööd hakati kandma juba lapsepõlves. Usuti, et vöötatuna kasvab tütarlaps keskelt peenemaks. Vöö oli samuti rahvatraditsioonidega seotud rituaal- ja kinkeesemeks. Igal abiellujal tütarlapsel pidi olema veimevakk ja veimevakas olid tingimata ka vööd. Vanad pulmakombed lubavad oletada , et just vööd ja paelad on 4 kuulunud vanimate andide hulka. Jõuka pruudi veimevakas võis vööde arv ulatuda sajani. Tavaliselt oli veimevakas siiski kümme-kakskümmend vööd. Kuigi naiste vöökudumisoskus oli üldine, tellisid jõukamad pruudid vöid külakäsitöölistelt.
Tasumist tõendav dokument tuleb esitada perekonnaseisuametnikule koos abieluavaldusega. Riigilõivu saab tasuda ka kohapeal internetipanga kaudu. Abielu registreerimiseks vajalikud dokumendid: - mõlema abielluja sündi tõendav dokument (kui sünnid pole kantud rahvastikuregistrisse); - teise või järgmise abielu korral dokument selle kohta, et eelmine abielu on lõppenud või kehtetuks tunnistatud (kui selle kohta puudub kanne rahvastikuregistris); - alaealisel abiellujal kohtumäärus teovõime laiendamise kohta; - vajadusel abielu sõlmimise muu takistuse kõrvaldamise dokument. Dokumendid esitatakse perekonnaseisuasutusele eesti keeles. Võõrkeelsed dokumendid esitatakse koos notari, konsulaarametniku või vandetõlgi kinnitatud tõlkega. Abielukande aluseks olev välisriigi dokument peab üldjuhul olema ka legaliseeritud või apostillitud (see nõue ei puuduta Läti, Leedu, Venemaa, Ukraina ja Poola dokumente).
tagasihoidlik kaelarist. Peigmees kannab talvel musta või tumedat ülikonda. Suvel sobib ka hele ülikond. Päevasärk on valge, lips või kikilips võib samuti valge olla. Kingad on klassikalised, pealt nööritavad. Tumeda ülikonna juurde käivad mustad kingad. Sokid peavad olema kingade või ülikonnapükste värvi. Ülikonna rinnataskus on särgiga sobiv valge rinnarätik. (Suur perenaise käsiraamat: 2007) Kui eelistatakse rahvarõivaid, peavad need seljas olema mõlemal abiellujal. 2.2.4 Külaliste etikett laulatusel Laulatusele minnakse pidulikus riietuses ning valget kannab ainult pruut. Pruudi tuttavad, sõbrad ja sugulased istuvad vahekäigust vasakule poole, peigmehe omad paremale poole. Kirikusse saabutakse õigel ajal ja võetakse istet. Pruutpaari õnnitletakse kas altari ees või kiriku ukse juures. Pruuti õnnitledes ei ole kombeks teda suudelda. (Suur perenaise käsiraamat: 2007) 2.2.5 Pulmalaud Pruut istub peigmehest paremal
annaabi.ee 
