15 1.2.11 Kütusesüsteem Kütuse süsteem jaguneb MDO kütusesüsteemist ja GO kütusesüsteemist. MDO`d kasutatakse peamasina jaoks, GO´d abimasinate jaoks. (Enne kerge kütusse konventsiooni vastuvõtmist kasutati laeval raske kütus (IFO180) peamasina jaoks) Kütuse süsteem koosneb: MDO Ülepumppamissüsteem, GO Ülepumppamissüsteem, MDO/GO separaatori süsteem, peamasina kütusesüsteem ja abidiislite kütusesüstem. Kütusesüsteemid on varustatud kaitseklappiga. Skeem lisades Kütusesüsteemi põhielemendid: MDO kütuse tankid MMT: 24; 25; 26; 27- Kütuse mudatankid (96,2/ 91,4/ 61,3/ 61,3 m3) OT23- Overflow tank (4,8 m3) MST: 28; 29- kütuse settetankid (15,1/ 15,1 m3) MPT30- kütuse päevatank (4,5 m3) MDO tankide mahtuvus 349,8 m3 GO kütuse tankid GMT20- Kütuse mudatank (52,2 m3) GST22a- Settetank (3,2 m3) GPT: 21; 22- päevatankid (2,7/ 3,4 m3) GO tankide mahtuvus 61,5 m3
10- paisupaak Erinevusi otsevoolu ja ringvolu süsteemide vahel: Jahutussüsteemi osad: PAISUPAAK See on terasest kokku keevitatud mahuti, varustatud puhastusluugi, nivoo vaateklaasig, ventilatsiooni toruga, sette kraaniga, paagi alumisest osast väljuvad torud, millised ühendatakse diislite jahutussüsteemiga. Paisupaak asetatakse diislitest kõrgemale, valgustatud kohta, kust oleks hea nähtavus taseme vaateklaasi üle.Tänapäeva laevadel kasutatakse sageli pea – ja abidiislite jaoks ühist paisupaaki. Paisupaagi ülesandeks on kompenseerida jahutusvee termopaisumisi ja kokkutõmbumisi, samas on ta ka vee reservaariks vee aurustumise ja väikeste lekete korral. JAHUTUSVEEPUMBAD Siia kuuluvad nii mage – kui ka mereveepumbad. Pumbad saavad liikumise väntvõllilt ülekande kaudu. Pumbad on kinnitatud mootori vööripoolse otsa oleva hammasrataskoda külge ja neid pumpi nimetatakse ka veel ripppumpadeks ( nõ nad ripuvad diisli külies)
inertsist.Kolbpumbal on hüdraulilise löögi leevendamiseks olemas paisupaak. 69.Nõudmised laevamotoristile ja tema ülesanded. laeva motorist peab... Kõikidel mootorlaevadel, olenemata peamasina võimsusest, võib motoristina töötada vähemalt 16a arstliku komisjoni läbinud kodanik, kes on lõpetanud laevamotoristi õppekursuse, kellel on laevamotoristi tunnistus ja nõutav meresõidupraktika. Motorist peab: 1.Pea- ja abidiislite ehitust, süsteeme, elektriseadmeid, oskama neid hooldada, ekspluateerida ja remontida. 2.Seisma masina käigu- ja seisuvahti vastavalt kinnitatud graafikule. Saama aru masinavahti puudutavatest korraldustest, oskama tegutseda masinavahis ja tundma vahiteenistuse korda. 3.Oskama kasutada laevasiseseid sidevahendeid ja tundma masinaruumi alarmsüsteeme. 4.Oskama kasutada avariivarustust ja tulekustuteid ning teadma avariiväljapääse. Teadma ja täitma