sidrunhape, glütseriin). Samuti töötas ta välja pastöriseerimisele lähedase menetluse. Kuna ta ei avaldanud kohe oma töid, läks avastajaau vahel teistele. Koos teiste teadlastega töötas ta välja fosfori saamise meetodi luudest ja avastas söe võime siduda gaase. Ta viitas esimesena võimalusele, et raual, vasel ja elavhõbedal esinevad ühendeis erinevad oksüdatsiooniastmed. Kirjandus Oma ainsa raamatu "Chemische Abhandlung von der Luft und dem Feuer" ("Õhu ja tule keemiline käsitlemine") avaldas ta 1777. Selles kirjeldaski ta hapniku saamist, kuid Joseph Priestley oli temast sõltumatult hapnikku saanud juba 1774 ja oma uurimistulemused varem avaldanud. Scheele eristas oma raamatus soojusülekannet soojuskiirguse kaudu konvektsioonist või konduktsioonist. Faktid tema elust Carl Wilhelm Scheele oli Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia liige.
keele piiridest. Ta töötas peamiselt keelefilosoofia, loogika aluste, vaimufilosoofia ja matemaatikafilosoofia alal ning andis suure panuse loogika, keele ja vaimu filosoofilisse uurimisse. Wittgensteinil on olnud suur mõju loogilisele positivismile ning analüütilisele ja postanalüütilisele filosoofiale. Teda peetakse üheks 20. sajandi tähtsamaks filosoofiks. Eluajal avaldas Wittgenstein ühe raamatu ("Logisch-philosophische Abhandlung"; "Loogilis-filosoofiline traktaat"), mis oli väga mõjukas Viini ringi loogiliste positivistide seas, kuigi Wittgenstein ise ei pidanud end Viini ringi kuuluvaks. Hiljem kritiseeris ta ise seda tööd oma postuumselt avaldatud märkmetes ("Sinine ja pruun raamat") ning postuumselt avaldatud raamatus "Philosophische Untersuchungen" ("Filosoofilised uurimused"). Teda võib arvata nii loogilise positivismi kui ka analüütilise keelefilosoofia rajajate hulka
LUDWIG WITTGENSTEIN. Ludwig Wittgenstein filosoof, kes huvitus eriti tähendusest ja keele piiridest. Ta töötas peamiselt keelefilosoofia, loogika aluste, vaimufilosoofia ja matemaatikafilosoofia alal ning andis suure panuse loogika, keele ja vaimu filosoofilisse uurimisse. Wittgensteinil on olnud suur mõju loogilisele positivismile ning analüütilisele ja postanalüütilisele filosoofiale. Eluajal avaldas Wittgenstein ühe raamatu - Logisch-philosophische Abhandlung. Teda võib arvata nii loogilise positivismi kui ka analüütilise keelefilosoofia rajajate hulka. Maailm on kõik, millega on tegu. Tal õnnestus kõrvaldada filosoofilised probleemid. Pakkus välja korrektse keelekasutuse, 7 põhiteesi koos seletustega. Eetikaloeng eetika on uurimus sellest, mis on hea. Mõiste hea erinevad tähendused. Tähendus on kasutus. Keelemänguteooria keel kui tööristakast. Privaatkeele argument suunatud cogito, ergo sum
1771 Tartu justiitsbürgeremeister (Tartus kaks bürgerit, üks elu asjatundja (kaupmehed ja käsitöölised) kommertsbürgermeister ja teine õpetatud, tunneb seaduseid ehk justiitsbürgermeister). Gadebuschi (1719-1788) matmiskoht on teadmata, visuaalset kujutist temast pole. Väga töökas õpetlane, jättis maha väga palju materjali. Kirjavahetus, mis avaldatud. Talle pühendatud doktoritöö Kristiina Kupffer ,,Geschihte als Gedähtnis" ka artikli avaldanud. 1772 ,,Abhandlung von Livländischen Geschichtschreibern", 1780- 1783 ,,Livländische Jahrbücher" neli osa, üheksa köidet. Viiteaparatuur olemas, kriitiline lähenemine st teaduslik lähenemine oma aja kohta. Suurem osa trükis avaldamata, sh käsikirjaline ,,Geschihte des livländischen Adels". Tartule palju ruumi ,,Jahrbücheris". Kaitsta kohalike provintside autonoomiat. Gadebusch pole pärisorjuse kriitik, talle see ei meeldi aga hoidub kriitikast.
apertseptsioon1, mõte; hing tunnetab, et tunneb, aga ainult seda, mis talle meeltega vahendatud on" (Herder 1987: 354). Mõistuse kaudu inimene tunnetab ennast, kuid mõistus ise ei ole midagi muutumatut ja antud juba sünnihetkest. Siin lisaks tunnete ja mõistuse vahekorrale on oluline erinevus valgustusfilosoofidega keele-mõistuse seose rõhutamises.2 Keele ja mõistuse ühtsust toonitas Herder juba ,,Uurimuses keele algupärast" (Abhandlung über den Ursprung der Sprache, 1773). Seal argumenteerib Herder, et kuivõrd ainult inimene on mõistuslik olend, on talle ka iseloomulik keele leiutamine. Kuidas see käib? Inimene suudab tajupiltide rohkusest eristada olulisi omadusi ja neid järele aimates luua keele. See tähendab, et Herderi jaoks on keele algupära onomatopoeetiline.3 Siinkohal tuleb märkida, et antud kontekstis ei tähenda keel kõnet (Lautsprache), vaid
annaabi.ee 
