Paljudele inimestele on arvuti ja internet kujunenud igapäeva vahendiks õppimiseks, töö tegemiseks, raha teenimiseks jms. Seetõttu ei ole võimalik kindlalt väita, et arvutis veedetud aeg oleks probleem. Pigem võib oletusliku piiri tõmmata, mil inimene hakkab eralduma oma tööst, suhetest teiste inimestega ja muudest valdkondadest ning veedab sotsiaalelu asemel aega virtuaalmaailmas, kuni ühel hetkel kaalub ,,arvutielu" teised tegevused üle. 2. Ajalugu Abakuse (abacus) ehk arvelaua ajalugu ulatub tagasi Mesopotaamiasse perioodil 2700 2300 ekr (Rinde n. d.). Abakuse abil tehti arvutusi lükates pulkade otsas olevaid rõngaid pulga ühest otsast teise. Arvatavasti olid esimesed abakuse kasutajateks kaupmehed. Arvelaud aga kaotas oma tähtsuse, kui levima hakkas paber ja kirjutamine. Järgmiseks suureks leiutiseks oli Blaise Pascali liitmisarvuti 17. sajandil, kahjuks võimaldas see masin ainult liita. Teise maailmasõja käigus tegid teadlased
friis koosneb triglüüfidest ja metoopidest . Kõige peal on geison ja siima akroteeridega nurkadel ja keskel Entaas - dooria samba tüvese keskosas esinev sujuv paisutus, s.t. vaevalt märgatav samba läbimõõdu suurenemine, mis nähtavalt sümboliseerib samba kandejõudu. Abakus - sambakapiteeli nelinurkne katteplaat, eriti antiikses ehituskunstis Ehiin - dooria , joonia v. toskaana kapiteeli ümmargune padjataoline alumine osa, mis asub samba tüvese ja abakuse (katteplaadi) vahel Kannelüür - rihv, püstloodis ehisvaoke sambal , piilaril v. pilastril; dooria orderil on neid 16-20 Arhitraav - alustala, antiikses arhitektuuris (ja sellest sõltuvais stiilides) otseselt kolonnide kapiteelidele toetuva talastiku alaosa, mis ülal ulatub friisini, all abakuseni Friis - vaheldumisi plaadiosad, millel kaks vertikaalset vagu Triglüüf - dooria stiilis friisi kaunistav neljakandiline plaat, mis kahe
kujunesid sõpruskonnad(erakonnad) korraldati sümpoosione = ühine pidusöök aristrokraatide vahel valitses konkurentsivõim andron = meeste ruum ??? 2. Ülikoolid ja Teadus varakeskajal Piibel ja kirikuisade teosed Ladina keel Õpiti tundma Cicerot + kreeka keel Plaaton - filosoof kes annab riigi mudelid Katedraali koolid ehk toomkoolid hakati andma ka õigus ja arstideaduse alast teadust Hakati rajama linna põhikoole Käsitööliste ja kaupmeeste pojad Ametikoolid ehk abakuse koolid Arvutamine ja raamatupidamine Õppetöö oli emakeeles Ülikoolid kujunevad välja Itaalias 10.saj juba arstide kool Bolonja ülikool 1119a. õigusteadus (juriste valmistati ette) Pariisis tekib ülikool 11. saj Oxford õpiti matemaatika ja loodusteadus 1632. Tartu ülikool Ülikooli struktuur: Magister - õpetaja Üliõpilased, koolipoisid õppetöö oli ladina keeles Juhtis Rektor Dekaan - ühe haridus suuna juht
annaabi.ee 
