Rannaniitude Projekti eesmärk on kaitsta ja taastada Läänemere rannikulõugaste elupaiku nii Eestis, Rootsis, Leedus, Poolas kui ka Saksamaal, kokku 34 alal. Rannikulõukad on madalad, merega ajutiselt ühenduses olevad rannikuveekogud, mis on tekkinud madalate abajate ja lahtede eraldumisel merest maa kerkimisega. Eestis ümbritseb rannikulõukaid enamasti rannaniit, mis on karjatamise ja niitmise vähenemisel paljudes kohtades roostunud ja võsastunud. "Rannaniidud on paljude lindude, eeskätt kahlajate - tutka, mustsaba-vigle ja niidurüdi, olulised pesitsusalad ja paljude teiste rändlindude tähtsad toitumispaigad. lisaks lindudele rannikumärgalad elupaigaks ka paljudele teistele ohustatud liikidele, nimetada võib
Eesti on üks hõredamini asustatud riike Euroopas, ainult 35 inimest ruutkilomeetri kohta. Ligi kolmandik rahvastikust elab pealinnas Tallinnas. Piki Eesti rannajoont paikneb mitmeid lahtesid ja poolsaari. Lääne ja põhjakaldast eemal asuvad arvukad saared. Suurimad neist on Saaremaa ja Hiiumaa. Geograafiliselt saab Eestijagada neljaks : Põhja, lõuna, lääneja idaeestiks. PõhjaEesti on suhteliselt tasane ja madal. Siin on kena rannajoon abajate, neemede ja pankrannikuga. LõunaEesti on künklikum, kuid siin pole ühtegi mäge ega mäeahelikku. Eesti kõrgeim punkt SuurMunamägi on 318 m üle merepinna. Suurimad tööstuslinnakud asuvad IdaEestis. LääneEestis asuvad kaunid looduskaitsealad. Sisemaa on peamiselt põllumajanduslik. Eesti on kuulus oma tuhandete järvede ja kauni looduse poolest. Üks huvitavamaid vaatamisväärsusi on Jägala juga. Suurim järv Peipsi lahutab Eestit Venemaast
– Männikud, e) Sadu aastaid samas paigas esinev kooslus. Vajavad hooldamist. – Puisniidud, f) Puud kasvavad kõrgetel mätastel või tugijuurtel, kohati varisehunnikuid. – Veekogude madalad kaldad Test 5 "Eestimaa loodusväärtused Euroopa tähtsusega elupaigatüübid Eestis" 1. Lisa info juurde elupaigatüüp. a) Madalad, merega veel ajuti ühenduses olevad rannikujärved, mis on tekkinud madalate abajate ja lahtede eraldumisel merest. – rannikulõukad, b) Maa-alused tühemikud, kus elavad väga kitsalt kohastunud või endeemsed liigid (peamiselt nahkhiired). – koopad, c) Ajutise muutuva veetasemega veekogud, mis täituvad kevaditi, kui allikalohkudest valgub välja rohkesti vett. Suveks jäävad nad tavaliselt kuivale, nii et nende põhi sarnaneb heinamaaga. – karstijärved ja -järvikud,
arenguaste. eelluited Ajutise muutuva veetasemega veekogud, mis täituvad kevaditi, kui allikalohkudest valgub välja rohkesti vett. Suveks jäävad nad tavaliselt kuivale, nii et nende põhi sarnaneb heinamaaga. karstijärved ja järvikud Lainete kuhjatud madalad pikliku kuju ning ebasümmeetrilise läbilõikega liivavallid. veealused liivamadalad Madalad, merega veel ajuti ühenduses olevad rannikujärved, mis on tekkinud madalate abajate ja lahtede eraldumisel merest. rannikulõukad Merepõhjast märgatavalt kõrgemale ulatuvad veealused kaljud ja moreense või bioloogilise tekkega moodustised. karid -Tähista elupaigatüüp/elupaigatüübid, mille levik seostub eelkõige Lääne-Eesti ja saartega. rannikulõukad, laiad madalad lahed, padurid, jõgede lehtersuudmealad. -rabad teder looduslikult rohketoitelised järved valge vesiroos laialehelised lammimetsad künnapuu
annaabi.ee 
