kuid see on risk, mis vajab võtmist. Läbi raskuste tähtede poole. Eesti merevägi on täidetud entusiastlike isamaa poegadega. Pärast 2009. aastat on mereväelaste hulgas ka ookeanikogemustega meremehi. Selline areng on tähtis, sest esiteks on lihtsalt tobe omada kogemusi ainult Läänemere tundmisega, on maailm ju suur ja lai. Teiseks Eesti merevägi ei omaks mõeldavat tegutsemisvalmidust liitlaste kaitsmises, kui pole kodu kõrvalt kaugemal käidudki. Nõustun kaitseminister Aaviksooga, et ookeaniületus saadab sõnumi tegutsemisvalmidusest nii sõpradele kui ka vaenlastele. NATO-le teadvustab Eesti end mereriigina, kes suudab ka vetel abi osutada. Patriootlik suhtumine, üheskoos avara pilguga rahvusvahelistesse suhetesse, tuleb paljus kasuks. Tahtmine kaitsa isade maad viitab, et eestlaste südames on alati oldud mereriik. Ka kõige väiksem liigutus võib näidata tänulikkust rannaääre olemasolu üle. Viimati avaldas muljet ,,Muinastulede öö". Koostöö, näitamaks
Jerseys Avatud Hariduse Keskuse inglise keele õpetaja ja asedirektor. 1981–1982 oli ta Kanadas Vancouveri kirjanduskeskuse direktor. 1984. aastal kolis Ilves Euroopasse, et hakata tööle Saksamaal Münchenis raadios Vaba Euroopa. Esmalt oli ta uurija ja välispoliitika analüütik ning hiljem Eesti toimetuse juhataja. Aastatel 1993–1996 oli Toomas Hendrik Ilves Washingtonis Eesti Vabariigi suursaadik Ameerika Ühendriikides. Sel ajal algatas ta koos haridusminister Jaak Aaviksooga Tiigrihüppe programmi, et kõik Eesti koolid saaksid arvutid ja internetiühenduse. 1996–1998 oli Ilves välisminister. Pärast lühikest aega Põhja-Atlandi Instituudi esimehena 1998. aastal pidas ta kuni 2002. aastani taas välisministri ametit. 2002– 2004 oli Ilves riigikogu liige. 2004. aastal valiti ta Euroopa Parlamenti, kus ta täitis väliskomisjoni aseesimehe ülesandeid. Euroopa Parlamendi liikmena algatas ta Läänemere
Kavatsen ka ise peale gümnaasiumit edasi ülikooli minna ja vähemalt magistrikraadi omandada. Olen aru saanud, et kui kavatsen pühenduda karjäärile, siis ilmselt perekonna jaoks aega ei jääks ning on võimalik, et mul ei sünni kunagi lapsi. Uuringukeskuse Praxis juhatuse esimehe Ain Aaviksoo sõnul on Eesti ühiskond liialt orienteeritud majandusliku edu saavutamisele ja jätnud unarusse oma tervise, kiskudes nii alla elukvaliteeti (4). Nõustun Aaviksooga täielikult. Olen alati endast maksimumi üritanud anda ja siiamaani on mul see ka õnnestunud. Alles sellel aastal tunnen tagajärgi, mis nüüd mu püüdlemist eduka advokaadi suunas takistab. Tuleks alati ja kohe mõelda oma tervisele, tulevikus võib see tugevalt kätte maksta. Mina olen oma õppetunni saanud. Eesti edukesksete väärtustega ühiskond on loonud mitmeid käitumismalle, milleks on enda
(2) Minu meelest võib selline käitumine kohati olla õigustatud, sest kui osadesse firmadesse tööintervjuule minnes või äripartneriga kohtudes sa ei näi rikas, üleolev ja võimukas siis sul ei pruugi olla mingit võimalust ka selliseks saada, sest sind ei pruugita võtta tõsiselt. Edukaks inimeseks saamise poole pürgimine toob sageli kaasa ka teistsuguseid probleeme kui ainult äris ebaõnnestumise. Ma nõustun täiesti Ain Aaviksooga selles osas et suur osa Eesti ühiskonnast on orienteeritud majandusliku edu saavutamisele ja on jätnud unarusse oma tervise, kiskudes alla nii elukvaliteedi. Aaviksoo sõnul algab kõik isikliku elu tasandil kehtivatest väärtushinnangutest ja jõuab kokkuvõttes riiklikul tasandil langetatavate otsusteni. (3) Kuigi tänapäeval peetakse mehi ja naisi võrdseteks, pole see alati nii olnud. Naiste sooviga tööturule siseneda on tekkinud ka mõningaid probleeme
asedirektor. 1981–1982 oli ta Kanadas Vancouveri kirjanduskeskuse direktor. 1984. aastal kolis Ilves Euroopasse, et hakata tööle Saksamaal Münchenis raadios Vaba Euroopa. Esmalt oli ta uurija ja välispoliitika analüütik ning hiljem Eesti toimetuse juhataja. Aastatel 1993–1996 oli Toomas Hendrik Ilves Washingtonis Eesti Vabariigi suursaadik Ameerika Ühendriikides. Sel ajal algatas ta koos haridusminister Jaak Aaviksooga Tiigrihüppe programmi, et kõik Eesti koolid saaksid arvutid ja internetiühenduse. 1996–1998 oli Ilves välisminister. Pärast lühikest aega Põhja-Atlandi Instituudi esimehena 1998. aastal pidas ta kuni 2002. aastani taas välisministri ametit. 2002–2004 oli Ilves riigikogu liige. 2004. aastal valiti ta Euroopa Parlamenti, kus ta täitis väliskomisjoni aseesimehe ülesandeid. Euroopa Parlamendi liikmena
annaabi.ee 
