nääre. Kõhunäärme eksokriinne osa on seroosne liitnääre, endokriinse osa moodustavad pankrease e Langerhansi saared. Pealt katab elundit õhuke sidekoeline kapsel. Pankreas on suuremõõtmeline nääre, mis on sidekoeliste septidega jaotatud sagarikeks. Igas sagarikus on hulgaliselt seroosseid lõpposasid, mida nimetatakse aatsinusteks. Väliselt meenutab aatsinus 100-150 µm suurust kotikest, mille moodustavad suured sekretoorsed pankreotsüüdid, aatsinuserakud. Aatsinuse rakkude ülesandeks on sekretoorse funktsiooni teostamine. Aatsinuse rakud sisaldavad subnukleaarselt ergastoplasmat, raku apikaalses osas paiknevad suured prosekreedi e sümogeeni sõmerad. Aatsinuse viimasüsteem algab pika kitsusega, see koosneb ühekihilisest lameepiteelist. Aatsinuste valendikku jäävad tsentroatsinoosed rakud, mis moodustavad lülijuhade algusosa. Kitsused avanevad viimajuhadesse (ühekihiline prismaatiline epiteel)
imendada ja edasi transportida. HCl mõjul vallandub peensoole limaskesta S- rakkudest sekretiin, mis stimuleerib pankrease sekretsiooni (rohkem juha rakkudest elektrolüütide sekretsioon), kuid soodustab mao D- rakkudest somatostatiini vabanemist ja sellega pidurdab happesekretsiooni maos. Toidu hüdrolüsaatide mõjul vabaneb peensoole I- rakkudest koletsüstokiniin, mis stimuleerib samuti pankrease sekretsiooni (CCK-A retseptorite kaudu), kuid mõju on suurem aatsinuse rakkudele (ensüümide produktsioon). Samuti põhjustab peensoolest vabanev koletsüstokiniin (üle CCK- A retseptorite) sapipõie kontraktsiooni ja sphincter Oddi lõõgastuse, et sapp pääseks peensoolde. Peensoolest vabanev CCK on ka küllastustunde tekitaja (lühiajalise toimega signaalmolekul), seega osaleb toitekäitumise regulatsioonis. 14 Siin vabaneb toidu hüdrolüsaatide mõjul ka GIP, mis samuti soodustab
PP rakud (sekreteerivad pankrease polüpeptiidi) Pankreas on suuremõõtmeline nääre, mis on sidekoeliste septidega jaotatud sagarikeks Igas sagarikus on hulgaliselt seroosseid lõpposasid (pankrease morfofunktsionaalsed ühikud) – aatsinused Sagarike vahel paiknevad sagarikevahelised juhad ja pankrease peajuha, mis avaneb koos ühissapijuhaga kaksteistsõrmikusoolde Aatsinuse rakkude e pankreotsüütide ülesandeks on sekretoorse funktsiooni teostamine, apikaalses osas paiknevad sümogeeni sõmerad Aatsinuse viimasüsteem algab pika kitsusega (koosneb ühekihilisest lameepiteelist) kitsused avanevad viimajuhadesse (ühekihiline prismaatiline epiteel) viimajuhad liituvad ning suubuvad pankreasejuhasse koos sapijuhaga avaneb duodeenumi valendikku
annaabi.ee 
