elektronkihis. 4.Kuidas muutub ioonilise sideme energia ioonilise sideme tekkel? Süsteemi energia on min kui ioonid on tasakaalukaugusel a0. ja sideme energia on otseselt seotud sideme tugevusega ja ioonide vahelise kaugusega. Tõukeenergia neeldub kui ioonid satuvad lähestikku ja on positiivne, tõmbeenergia vabaneb kui 2 iooni satuvad lähedusse ja on negatiivsed.(?) 5.Kuidas muutuvad inertgaaside sulamistemperatuurid inertgaasi aatomsuurusega ja miks? Inertgaaside sulamistemperatuurid suurenevad kui nende aatominumbrid suurenevad. Aatominumbrite suurenemine on põhjustatud tugevate sekundaarsete sidemetega suurema aatomsuurusega inergaasides, kus elektronide vabadus moodustada tugevamaid dipoole on suurem 6.Koordinatsiooniarv PTK struktuuris? 12 7.Kuidas tekivad tasakaalsed vakantsid? Materjali tahkumisel kui lokaalsed häiritused ideaalsusest kui ka kristallvõre võnkumiste
aluseks on s2p6 elektronkonfiguratsioon välimises elektronkihis. 4. Kuidas muutub ioonilise sideme energia ioonilise sideme tekkel? Süsteemi energia on minimaalne kui ioonid on tasakaalukaugusel aO. Ja sideme energia on otseselt seotud sideme tugevusega ja ioonide vahelise kaugusega. Tõukeenergia neeldub kui ioonid satuvad lähestikku ja on positiivne, tõmbeenergia vabaneb kui 2 iooni satuvad lähedusse ja on negatiivne.(?) 5. Kuidas muutuvad inertgaaside sulamistemperatuurid inertgaasi aatomsuurusega ja miks? Inertgaaside sulamistemperatuurid suurenevad kui nende aatominumbrid suurenevad. Aatominumbrite suurenemine on põhjustat tugevate sekundaarsete sidemetega suurema aatomsuurusega inertgaasides, kus elektronide vabadus moodustada tugevamaid dipoole on suurem. 6. Koordinatsiooniarv PTK struktuuris? 12 7. Kuidas tekivad tasakaalsed vakantsid? kas materjali tahkumisel kui lokaalsed häiritused ideaalsusest kui ka kristallvõre võnkumiste fluktuatsioonide tõttu tekkinud
29. Milliste metallide puhul on kõrgemat aste metalliline side? leelismetallid 30. Kirjelda keemilist sidet argoonis? Kui üks argooni aatom sattub teise Ar aatomi lähedusse, siis tema negatiivselt laetud elektronpilv kaldub kõrvaloleva aatomi positiivse tuuma poole. Selline kerge kõrvalekalle kerakujulisusest elektronpilves toimub samaaegselt mõlemas aatomis. Tulemuseks on dipooli teke. 31. Kuidas muutuvad inertgaaside sulamistemperatuutid inertgaasi aatomsuurusega ja miks? 32. Kirjelda vesiniksidet? Vesinikside tekib kui polaarne kovalentne side, millest võtab osa vesiniku aatom (0-H, N-H), asub koosmõjju tugevalt elektronegatiivsete aatomitega O, N, F või Cl. 33. Mis määrab ära vee kõrge keemispunkti? veiniksidemed 34. Miks polümeersetel ainetel on vaid pehmenemistemperatuur? Täpse sulamistäpi puudumine on seletatav polümeerse aine ahelate vahel oleva sekundaarse vesiniksideme erineva pikkusega s.o. erineva tugevusega. 35
aatomitevahelise mittesuunatud sideme teke (joon. 3.32). Fluktuaalsetel dipoolidel on suur osa inertgaaside veeldamisel ja tahkestamisel väga madalatel temperatuuridel ja kõrgetel rõhkudel. Tabelis 3.34 on toodud erinevate inertgaaside sulamistäpid ja keemistemperatuurid. Inertgaaside sulamis- ja keemistemperatuuride kõrgenenemine inertgaasi aatomsuuruse (kohanumbri perioodilises süsteemis) suurenemisel on põhjustatud tugevate sekundaarsete sidemetega suurema aatomsuurusega inertgaasides, kus elektronide vabadus moodustada tugevamaid dipoole on suurem. 3.5.2. Side polaarsetes molekulides. Nõrkade sekundaarsete sidemete teke on võimalik ka pidevaid dipoole sisaldavate molekulide puhul. Metaanis (CH 4 ) oli neli C-H sidet paigutunud tetraeedriliselt (joon. 3.20) ja sümmeetriliselt, mis viib nulliga võrduvale dipoolmomendile. Teisiti on lugu aga kloormetaani molekulis CH 3 Cl, kus 3 C-H tetraheedrilist sidet ja üks C-Cl side on paiknenud ebasümmeetriliselt
annaabi.ee 
