millegagi laatinast. Meeneündi tehnilised andmed: Pallaadium 999, kaal 15.56g, Pd 15,55 g, diameeter 30,00 mm, serv - rihveldatud. Välja antus 1990 ja 1991 aastal Venemaal. Väärismetallid ja tööstus Väärismetallid on väga olulised keemiatööstusele. Üsna sageli on nende puhul tegemist asendamatu katalüsaatoriga mingi protsessi juures. Eriti tähtsad on selles mõttes plaatina rühma metallid aatomkaalu järgi ritta seatuna ruteenium, roodium, pallaadium, osmium ja iriidium. Katalüsaator tähendab ainet, mis kiirendab keemilist protsessi või teeb selle toimumise üldse võimalikuks. Seejuures katalüsaatorit protsessi käigus ei kulu pärast saab jälle sama koguse tagasi. Tuleks vist selgitada, et katalüsaatori all ei mõtle me siinkohal ühte "purki" auto väljalasketraktis. Autos katalüsaatori nime kandev seade on vaid üks näide keemiliste protsesside käivitamisest
1898. aasta juuli „Aruannetes“ kirjutasid nad, et avastasid uue metalli ning kui metalli olemasolu saab kinnitust, siis oleks uue elemendi nimi poloonium (elemendi nimi oli Marie poolt tuletatud tema kodumaast, Poolast). 1898. aasta detsembrikuu „Aruannetes“ on noorpaar teada andnud ka teise radioaktiivse keemilise elemendi olemasolust uraanipigimaagis – raadium. [1] Keemikud aga soovisid, et nad ka valmistaksid raadiumi, sest kui pole olemas elementi ennast, ei saa mõõta tema aatomkaalu ning kui pole aatomkaalu, pole ka raadiumit. Töö, et saada kätte puhas raadium, oli aga töömahukas, aeganõudev ning kallis. Jällegi tuli leida ruum, milleks sai seekord Pierre’i töökohale kuuluv mahajäetud angaar. Kuna uraanipigimaak oli kallis, ostsid nad hoopis aherainet ning asusid tööle. Eraldamine oli ka füüsiliselt väga väsitav, proua Curie´l tuli pidevalt suures vannis keevat vedelikku segada ja tampida ning protsess kestis väga kaua.
Tekkis iatrokeemia, mis põhjendas haigusi mõne elemendi vähesuse või liigsusega organismis. Laienes keemia rakendamine tööstuses.Lõplikult vääras alkeemia seisukohad 1710 tekkinud flogistoniteooria: arvati, et ainest eraldub oksüdeerumisel (põlemisel) ja ainega liitub redutseerumisel flogiston (tuleaine).Flogistoniteooria hääbus alles 18. sajandi teisel poolel, kui hakati rakendama kvantitatiivseid uurimismeetodeid. Võeti kasutusele aatommassi (aatomkaalu) mõiste, keemiliste elementide tähistamise süsteem ning uus keemiaterminoloogia, esitati orgaaniliste ühendite struktuuri teooria põhiseisukohad, avastati perioodilisusseadus ja koostati keemiliste elementide perioodilisussüsteem. Prantsuse teadlane Antoine Laurent de Lavoisier tuli aga järeldusele et metalli roostetamisel toimub küll metalli ühinemine hapnikuga, kuid ei toimu mingit flogistonit.