Optiline tihedus on 0,700. Milline on aine kontsentratsioon? c = 0,700/480 = 0,001458% c = D/xb 3. Aine kontsentratsioon 0,001%, lainepikkusel 360 nm on optiline tihedus 0,480. Mis on selle aine erineeldumisnäitaja? 0,001% 0,480 1% x A1% = 480/0,001= 480 Lora Sulg, Proviisor II, sügis 2010 1.4 SPEKTROFOTOMEETRIA INFRAPUNAALAS. (IR) Põhineb infrapunakiirguse neeldumisel aines, kutsudes esile aatomivaheliste sidemete paindeid ja vibratsioone. Kiirguse neeldumisel sidemed painduvad, nurgad sidemete vahel võivad muutuda. Eripäraks on suurem infohulk ja see meetod annab infot molekuli struktuuri kohta. Infrapunaspekter ei sõltu mitte ainult molekuli keemilisest struktuurist vaid ka aine kristallmodifikatsioonist see võimaldab eristada ühe ja sama aine mitut polümorfset struktuuri. IR-laineala on 800nm-1000 µm. Jaotatakse: lähi (0,8-02µm), kesk (2-15µm), kauginfrapunaspekter (15- 1000µm)
- Organismidest on tuvastatud ~70-90 keemilist elementi Makroelemendid (98-99%) C, H, O, N, S, P 1) Mittemetallid 2) Väikese aatommassiga C elukeskne element: a. C võib moodustada erinevaid keemilisi sidemeid (üksiksidemeid, kaksiksidemeid) b. Sidemed on ensümaatiliselt sünteesitavad ja lagundatavad c. Süsinikühendid võivad moodustada erinevaid struktuure: · Lineaarne ehk sirge · Hargnev · Tsükliline d. Süsinike aatomivaheliste üksiksidemete vahel on lubatud ruumpaigutuse muutus ja see omakorda põhjustab molekuli kuju muutuseid e. Süsinikühendite bioloogilisel lagunemisel vabaneb süsihappegaas. Süsihappegaas ei ole mürgine gaas H biosüsteemides järgm ül: 1) Osaleb vesiniksidemete tekkes (H ja O, H ja N). Stabiliseerivad biomolekulide kõrgemat järku struktuure (valgud, nukleiinhapped) 2) H sisaldus ühendis määrab ühendi energeetilise potensiaali ehk palju energiat
keemilise koostise ja kasutusalade järgi. Keemilise koostise järgi jaotatakse tehnokeraamika kolme gruppi: a)oksiidkeraamika b)mitteoksiidkeraamika: - karbiidid - nitriidid - boriidid - silitsiidid c)segakeraamika: - oksiidnitriidid - oksiidboriidid jt. Tehnokeraamika koosneb põhiliselt rasksulavaist ühendeist ( oksiidid, karbiidid, nitriid, boriidid jne), mille sulamistemperatuur on >1500°C. Rasksulavate ühendite omadused sõltuvad aatomivaheliste keemiliste sidemete tugevusest ja kristallvõre struktuurist. Rasksulavad ühendid jagatakse oksiidideks ja hapnikku mittesisaldavateks. Hapnikku mittesisaldavad rasksulavad ühendid, mida kasutatakse tehnokeraamikas, on karbiidid, boriidid, nitriidid, ja silitsiidid. Üleminekugrupi metallide (IV...VI grupp) baasil rasksulavail ühendeil karbiididel ja nitriididel on reeglina sisendustüüpi ruum- ja tahkkesendatud kuupvõre või kompaktne heksagonaalvõre
Teine p- ja d-elektronide energia tõusu põhjus s-orbitaalide suhtes on, et tuuma laeng on s-elektronide poolt rohkem ekraneeritud. Milles seisneb aine-osake dualism? Näited: see põhineb de Broglie hüpoteesil, mille kohaselt peaksid kõikidel osakestel olema ka lainelised omadused nagu footonitelgi, lambda= h:mv. Täiskiirusel (27 km/h) jooksva elevandi (mass 1t) lainepikkus aga 1.1*10-37 m 27. Molekulaarorbitaalide ja valents sidemete mudeleid kasut aatomivaheliste sidemete kirjeldamiseks. Üks ei vasta kvantfüüsika sidemetele, on aegunud. 28. Keemilise r-ni kiiruskontsnt avaldub: Z on kujutegur, v on keskmine kiirus, lambda on vaba tee pikkus, Ea on aktivatsioonienergia ja RT on universaalne gaasi konstandi ja absoluutse temperatuuri korrutis. 29. õhu molaarne konts normaaltingimustel on: ..... M. Mitu korda peaks õhku kokku suruma, et konts oleks 1M. 1M, 22 atm. 30
annaabi.ee 
