155 0C juures muutub praktiliselt tahkeks , sest lahtised väävli aatomid haakuvad Umbes 2000 C juures muutub voolavaks vedelikuks Väävliaurudes on S8 , S6, S4, S2 molekulid. Fosfor, Valge fosfor P4 kuubline kõige tavalisem fosfori Valge või kollakas vahataoline aine vorm, -vorm Kuiv valge fosfor roheka varjundiga 4-aatomiline molekul ,helendub pimedas, P4 molekulid moodustavad kristalli ei juhi elektrit väga mürgine ( vastumürgiks 2% CuSO4) . Kõige vähem satabiilne. Tuleohtlik,
eralduv energia. Mitme sidemega ühendites (CH4) on kõik 4 sidet võrdväärsed 1. Keemilise sideme suunalisus sõltub molekuli moodustavate aatomite arvust, aatomorbitaalide tüübist ja nende asendist ruumis. Kovalentne side tekib aatomorbitaalide kattumise suunas. Kaheaatomilised molekulid moodustuvad kahest samast aatomist AA (H2, Cl2) või kahest erinevast aatomist AB (HCl) molekul on lineaarse ehitusega (nurk 1800) 3-aatomiline AB2 (CO2, H2O) võib olla lineaarne B__A__B või nurgaga 4-aatomilises molekulis on aatomid kas tasapinnal (kolmnurkstruktuur) või moodustavad trikoonilise püramiidi. 5-aatomilised molekulid AB4 moodustavad ruumilise tetraeedri, kusjuures aatom A asub tsentris, B-d selle nurkades 1. Orbitaalide hübridisatsioon.(Pauling 1931) Kui keemilise sideme moodustamisest osavõtvad ühe aatomi elektronid kuuluvad erinevat tüüpi orbitaalidele,
Päikesekiirguse nõrgestajateks on veeaur ja tolm. Päikesekiirguse nõrgendamine toimub sel teel, et osa kiirgust hajutatakse, teine osa aga neelatakse atmosfääri poolt. Päikesespekter kogu päikeselt tulev kiirgus: 1. 290 400 nm ultravioletkiirgus, mida meie ei näe. Mida väiksem on laine pikkus seda väikem on ühes kvandis olev energia. Võib tappa elusorganismi kui otse peale tuleb. Kahjulik. Enamus siiski ei jõua maapinnale. Selle neelab ära 3 aatomiline hapnik O 3 ehk osoon. 2. 400 760 nm tekitavad silmas nägemise haistingu ehk see on valgus 3. Üle 760 nm infrapunakiirgus, tekitab soojust. Vikerkaare värvid: punane, oranz, kollane, roheline, sinine, tumesinine, lilla. Solaarkonstant iseloomustab päikesekiirguse hulka atmosfääri ülemisel piiril. Solaarkonstandiks nimetatakse
Footonid, mida tõugatakse pidevalt elektronide ja prootonite poolt, tekitavad hajusa kuma. See sarnaneb auto kaugtulede kumale, kui sõidetakse läbi udu. Nüüd oli universumi temperatuur langenud alla 3000 kelvini ning see aeglustas osakesi piisavalt, et aatomituumad saaksid tõmmata elektronid enda ümber orbiidile tiirlema. See oli üks kõige olulisematest muudatustest, sest prootonitel ja elektronidel on võrdne laeng, kuid nad on erinimelised. Nüüd muutis nende aatomiline ühinemine kogu asja elektriliselt neutraalseks. Kui kõik olid neutraalne, aeglasem ja osakesed olid kindlatel orbiitidel, ei tõuganud ükski neist enam footoneid. Selle tulemusena kosmiline udu selgines ning Suure Paugu kaja sai vabaks. Esimesed footonid on sellest ajast peale läbi kosmose rännanud. Siin kohal peab mainima üht olulist fakti. Universumi suurenemine toob kaasa jahtumise ning nagu elementaarfüüsikast teada, siis, mida jahedam, seda aeglasemini osakesed liiguvad
süsteemi WC-Co (joon.12) WC-Co kõvasulameid püütakse saada kahefaasilistena. Kahefaasilise sulami piiride vahemik on väga kitsas ja ei ületa 0,1% C (joon.13). Tegelikkuses vôib süsiniku sisaldus lähtekarbiidis olla väiksem vôi suurem steh- hiomeetrilisest koostisest. Stehhiomeetriline koostis - keemiliste elementide sisaldus keemilises ühendis, mis vastab täpselt tema keemilisele valemile. Näiteks, TiC puhul on môlema elemendi Ti ja C aatomiline kogus 50%. Süsiniku liia korral (ainult môni kümnendiku vôrra) tekib sulami struktuuri kolmas faas - vaba grafiit. See halvendab kermise mehaanilisi omadusi, kuna grafiidil on väike tugevus ja sisuliselt vôib vaba grafiidi kolooniaid lugeda poorideks. Kui süsiniku sisaldus on väiksem stehhiomeetrilisest (jällegi môni sajandik), siis moodustub sulamis kolmas faas - - faas, mis kujutab endast kaksikkarbiidi volframi ja koobalti baasil (Co6W6C)
annaabi.ee 
