millel sõitvad autod saadavad saarele aeg-ajalt päikesehelke. Siinsamas, kuid ometi kättesaamatus kauguses. Millist piina võis tunda kümneks aastaks Alcatrazi määratud vang, nähes päevast päeva pulbitsevat suurlinnaelu San Francisco sadamakvartalis vaid paari kilomeetri kaugusel kaljusaarest? Endised vangid meenutavad ekskursioonilindil aastavahetusi kui kõige nukramat aega kogu saarel viibimise aja jooksul. Hämarates rõsketes kambrites pidid kinnipeetavad kuulama linna poolt puhuva tuulega saarele kanduvat dzässmuusikat ja vabade inimeste juubeldamist uusaastapeol San Francisco jahtklubis. Alcatraz ise muutus vaatamisväärsuseks juba kolmekümnendatel, kui saarel toimuvat sai kaldalt jälgida mündiga töötavatest pikksilmadest. Vangide kohtumised sugulastega said teoks vaid läbi paksude kuulikindla klaasiga
Sama leht kirjutab 1935. aastal, et läbisõitjad räägivad omavahel: «...sõida, millal tahad, ikka on jaamaesine jalutajaist tulvil... See on see pankrotis Türi linn...ju jalutamine toob lõpuks tühja majja.» Tollal oli türilaste elulaad suuresti mõjutatud raudtee ja paberivabriku viledest, need olid ka peamised tööandjad. Loo kirjutaja on olnud jalutaja, tundnud hirmu, kui vedurivile teatas tulekahjust, kuulanud, kuidas veduriviled tervitasid aastavahetusi. Sõjasuvi. Jaama taastamine 1941. aasta sõjasuvi kujunes jaamale saatuslikuks. Raudteelased ehitasid kahest reisijate ja kahest platvormvagunist nn soomusrongi. See oli kaitstud liivakottidega, mille taha võis hädaohu korral varjuda. Meeskond koosnes relvastatud raudteemiilitsatest. Rong pidi kaitsma jaamu, raudteed ja selle lähiümbrust. Väiksemaid kokkupõrkeid esines Abjas, Viluveres, Kolus, Mõisakülas ja mujal. Ka Türi jaamas lasti pööranguid õhku
11 5. Väljakujunenud traditsioonid Paratamatult tekivad või kanduvad perest peresse traditsioonid, millest hakatakse kinni hoidma ning mida peetakse tähtsaks. Arvan, et igas peres peaks olema kasvõi üksainus traditsioon, mis toob kokku täiskasvanuks saanud lapsed ja nende vanemad ning teised lähisugulased. Küsitlusest selgus, et üldiselt tähistatakse koos perega näiteks sünnipäevi, jõule, aastavahetusi, emade- ja isadepäevi, nimepäevi, jaanipäevi, lihavõtteid ja muid tähtpäevi. Minu üllatuseks tuli välja, et on ka selliseid peresid, kus ei peeta eriliselt lugu mitte ühestki tähtpäevast ega tavast. Koos vanematega elavatest täisealistest vastas nii kogunisti 30% (7 vastanut), vanematest eraldi elavatest aga 16% (8 vastanut). Nii mõnelgi täisealisel on kujunenud oma vanematega välja isiklikud traditsioonid. Näiteks 18-26
annaabi.ee 
