Lõunapoolses Niiluse alal oli küllalt tugev kohapealne rauatöötlustraditsioon. Rauatöötlusvõtted võisid liikuda mitte ainult põhjast lõunasse vaid ka lõunast põhja, st Kushi alalt Egiptusesse. Etniliselt on Aafrika väga killustunud, kuid väga suur grupp on bantu keeli kõnelevaid hõime. Arvatakse, et nende lähtepunkt on Kameruni piirkond, kust on hiljem toimunud väljaränne ida poole (järvistu piirkonda) ja sealt edasi lõunasse. Väljarännet dateeritakse umbes alates 2 aastatuhendest eKr. Kuivõrd troopikaviljade kasvatamine sai alguse suhteliselt bantude läheduses ja ka rauakasutusega on sama olukord, siis on teooria, et bantud oma migratsiooniga levitasid neid. Seega oli põlluharimine ja karjakasvatus Aafrikas suhteliselt laialt levinud. Aafrikas puudub tegelikult pronksiaeg. Kuigi pronksivalu oli tundud, ei muutnud see kunagi peamiseks tööriistade materjali. Allikmaterjaliga on probleem, sest Aafrikas (peale Egiptuse) ei kujunenud tsivilisatsioonidel kirja
tegelaste ja ühiskonna vahel, uuemas aga eelkõige isiksuse minapilt ja tunnetuslikud küsimused. Lüürika (kr lyrikos e lüüra saatel lauldav, tundeküllane) on kirjanduse põhiliik. Kui eepikat iseloomustab sündmuste objektiivne kujutamine, siis lüürika keskmes on lüürilise minaisiku elamused, hinge- ja mõtteliikumised. Lüürika esineb enamasti luules. Lüürika on ürgne eneseväljenduse vorm. Vanimad teadaolevad lüürilise luule mälestised pärinevad kolmandast aastatuhendest eKr. Euroopalik luule sai teadaolevalt alguse vanades heebrea religioossetes lauludes. Tähelepanuväärsemaks peetakse kreeka soolo- e monoodilist laulu, mida kanti ente lauldes või poollauldes. Alusepanijad: Alkaios ja Sappho (6. saj eKr) sõpruse ja armastuse ülistamine, surma vältimatus. Keskajal muutus lüürika üha religioossemaks, kuid õukonna- ja rändlaulikud viljelesid ka humaansemaid zanre, nagu alba, pastoraal. Lüürika õitsenguperioodiks peetakse renessanssi
enamasti dekoratiivne eesmärk. Kirjasuurus oli tihti äärmiselt väikene, mistõttu tahvleid luubiga lugema pidi, seda siis põhiliselt mitte-dekoratiivsete tahvlite puhul. Vanimad kirjalikud leiud olid arvepidamise jäädvustused. Oli nii „lihtsaid“, geomeetrilise kujuga ja kaunistamata kirjatahvleid, kui ka „keerulisemaid“. Lihtsamad tahvlid olid kasutusel Mesopotaamias enamasti viljasaagi ülesmärkimiseks ning vanimad eksemplarid pärinevad juba 8. aastatuhendest eKr. Keerulisemad kuuluvad linnakultuuri juurde, vanimad on leitud Urukist Inanna templist ning neid kasutati templi varade ülesmärkimiseks. http://kommunikatsioonivahendid.wikispaces.com/Kiilkiri kiviaeg- Kiviaeg on muinasaja periood enne metallitöötlemise leiutamist, mil inimesed valmistasid tööriistu (parema tehnika puudumisel) enamasti kivist. Kivi, mida tööriistade
annaabi.ee 
