Maailma rahvastik ja rahvastiku protsessid · Asulus on mingi maa-ala asulastiku ja rahvastiku kogumõiste. · Rahvastik- on mingil maa-alal elavad inimesed · Asulastik o n mingi maa-ala asulaste kogum · Rahvaarv näitab ära kui palju elanike on riigis . Rahvaarvu põhilised mõjutajad 1) iive 2) migratsioon . · Rahvastiku tihedus- elanike arv 1 km ruudus riigis ( Eestis 35 inimest 1 km ruudu kohta) Rahvaarvu muutmine Aastatuhaneid kasvas inimeste arv haiguste, nälja, sõdade ja loodusõnnetuste tõttu väga aeglaselt . Robert Thomas Malthus töötas välja esimese ülemaailmaliselt tuntuks saanud rahvastusteooria selle õpetuse kohaselt kasvab rahvastik geomeetrilises , elatusvahendite hulk aga aritmeetilises progressioonis. 19saj suurenes maakera rahvaarv keskmiselt 5prom. 20 saj esimesel poolel 8prom ning sajandi teisel poolel 20 prom.
suurim ja uhkeim linn. Peajumal Marduki astmiktempel Paabeli torn; kuningalossi võlvide kohale katuseterassidele rajati rippaiad. Purustati Jeruusalemm, rünnati Egiptust. Mesopotaamia ühiskonnakorraldus Ühiskonna üldiseloomustus: Mesopotaamia ühiskond oli Egiptuse omast vähem stabiilne, vähem endasse tõmbunud, suurema kohanemisvõimega. Mesopotaamia tsivilisatsioon tegi vanaaja vältel läbi olulisi muutusi, Egiptuse tsivilisatsioon oli aga omandanud tunnusjooned, mis püsisid aastatuhaneid. Egiptuse eraldatus tagas tema tisvilisatsiooni stabiilsuse ja traditsioonitruuduse. Mesopotaamias oli ühiskonnaelu vähe reguleeritud. Kodanikud elasid oma igapäevast elu riigivõimust üsna sõltumatult. Kõik pidid küll täitma valitseja korraldusi ja osalema vajadusel ühiskondlikel ehitustöödel. Riik ei sekkunud alamate majandustegevusse, piirduti vaid maksude sissenõudmisega ja needki ei olnud nii korrmavad kui Egiptuses. Linnades
Ühe inimese kohta toodetakse keskmiselt 1000-2000 kWh elektrit. Erandid on Boliivia, kus toodetakse 621 kWh elektrit ühe inimese kohta ning Venezuela ja Tšiili, kus toodetakse 4000 kWh elektrienergiat ühe inimese kohta. (Countries Compared by Energy > Electricity > Production, 2016) 4.2. Põllumajandus Põllumajandusega tegelemine Andides on keeruline, kuna Andides on mägine pinnavorm ja järsud nõlvad, saagikus on üldiselt madal. Sellepärast on selles piirkonnas aastatuhaneid õpitud kuidas sellega toime tulla. Juba kunagistes Andide tsivilisatsioonides oli ühine see, et eksisteeris hästi organiseeritud põllumajandus, mis põhines mõistlikul keskkonnakasutusel ja pideval toidutaimede ja koduloomade arendamisel. Andides aretatigi välja mitmed tänapäeval laialt levinud põllukultuurid ja koduloomad. Need tsivilisatsioonid said aru, et põllumajandus on toidu allikaks ja et see garanteerib ühiskonna stabiilsuse. (Andean agriculture, 2016)
annaabi.ee 
