Peal e hõb e d a ü h e n dite leidub loodu s e s ka eh e d at h õb e d at. Arvatava sti se e p ä r a st kuulub hõb e ele m e ntid e hulka, mida inimkond tund ma õppis. Vanimad, Indiast leitud hõb e e ht e d ja nõud pärinev ad IVIII aastatuhand e st e. m. a. Hõb e d at kasutati vanasti ka joodis e n a ning tema st tehti pe e gl eid. Hajusa leidumu s e tõttu saad ak s e hõb e d at pe a mi s e lt teiste m etallide tootmis e kõrvalsa a d u s e n a . Hõb e d at kasutataks e põhiliselt koo s m õn e teis e metalliga. Hõb e d a s ul a m e i st vermitaks e münte ja me d al eid, valmistatak s e ehteid, laboratooriu mi s e a d m e i d ja n õusid
Kreeta e. minoiline kultuur · egeuse kultuuri I periood III-II aastatuhand eKr. · esimesed asustusejäljed 4500 eKr. · keskmisel ajajärgul(2000-1600 eKr.) ehitati · knossose · phaistose · Hagia Tiada · kaunid freskod ornament ja ka fantaasiarikaste figuraalkompositsioonidega · ülevalt jämenevad värvilised sambad · must · kollane · punane · lossi keskmes piklik õu, mis oli ilmselt härjakultuste vaatemängudeks
Võib arvata, et kiviaeg oli primitiivne ning mingisugust arengut ei toimunud, aga tegelikult leiutati kiviajal üsna palju. Kiviajal leiutati näiteks: tööriistade sihipärane töötlemine ja täiustamine, rõivastus ja kokakunst, esivanemate kultus ja religioon, muusika ja kujutav kunst, küttimine, kalapüük, põlluharimine, karjakasvatus, arhitektuur ja matemaatika, keel, kiri ja kool, riik ja õigus, paadi- ja laevaehitus, meresõit jne. Pronksiaeg Pronksiaeg (II aastatuhand keskpaigast kuni I aastatuhande keskpaigani e.m.a). Peamiseks elatusalaks sai karjakasvatus, algas ka põlluharimine. Õpiti töötlema vase ja inglistina sulamit pronksi, kuid üldiselt on pronksesemeid Eestist leitud vähe, nendestki vaid osa on kohapeal valmistatud. Pronksiajal hakati Eestis valmistama pronksist tööriistu ja tarbeesemeid. Võeti kasutusele ka uusi tööriistu (puitkirves), relvi (mõõk) ja ehteid (sõlg). Inimesed hakkasid elama põhiliselt
Turaev ("Egiptuse kirjandus", M. 1920/SPb 2000). Tema kirjanduse periodiseering: 1)Arhailine periood (Varane ja Vana riigid, I-VI dünastiad, s.o. 3000 2250 aa.), 2)Klassikaline p. (Esimene vaheper., Keskmine ja Uus riigid, VII-XVIII dünastiad, 2250- 1085. Turaevil oli oma Egiptuse ajaloo mitte ainult kirjanduse - periodiseering ). 3)Uue Egiptuse epohh, 4)"Restauratsiooni"aeg (Saissi periood), 5)Kreeka- Rooma aeg. Teine, kaasaegne periodiseering (viimased 30 aastat): Vana riik (III aastatuhand) Vana riigi kirjandus (Vanaegiptuse keeles) Keskmine riik (21.-17. ss.) Keskmise riigi kirjandus (Keskegiptuse/"klassikalises" k.) Uus riik (16.-9.ss.) Uue riigi kirjandus (Uusegiptuse keeles) Hilis-Egiptus (8.s. eKr 3.s. pKr.) Demootiline kirjandus (demootilises keeles). "Püramiiditekstid" on Egiptuse vanimad pikad kirjanduse tekstid (nn. Annaalidest ma juba rääkisin). Püramiiditekstid on ka vanimad ulatuslikud religioossed kirjad inimkonna ajaloos
annaabi.ee 
