suremus eri elujärkudes erinev,seepärast väheneb ellujäänud isendite arv vanuse suurenedes erinevalt ja selle graafilisel kujutamisel moodustuvad elumuskõverad endeem-liik või takson,mille levik piirdub mingi suhteliselt väikse maa-alagaendemism-päriskodususentroopia-süsteemi määramatuse,korrapäratuse määr,ka kätesaamatu energiaerütoopne-elupaika vähevalivfluktuatsioon-demökoloogiaspopultasioon järsk aastatine muutumine.Sünökoloogias koosluse muutumine mõne kuni kümne aasta vältel fütomass-kõikide taimsete organismide kogumassinimekvivalent-ühe inimese tekitatud keskmine reostus ööpäevas,so. 54gintegratsioon-liituminekeskkondtingimustekompleks,milles biosüsteem asubkineetilineenergiakonkreetinetegevus,valgusenergia,soojusenergiakoaktsioonid-organismide vastastikused suhtedkohanemine-
regioonile omane, antud klimaatilisele regioonile võõras k.), subk. (välistegurite mõjul enne kliimaksini jõudmist stabiliseerunud ökosüsteem), plagiok. ja disk. (pidevas häirituses kujunenud k-d, näit. heina- ja karjamaad). F. Clements väidab, et mingis klimaatilises regioonis kujuneb ainult üks kliimaks, kuhu koonduvad kõik suktsessioonide seeriad. 93. Fluktuatsioonid 1. demökoloogias populatsiooni arvukuse järsk aastatine muutumine. 2. sünökoloogias koosluse (ökosüsteemi) muutumine mõne aasta kuni kümnete aastate jooksul. Muutub eelkõige liikide (isegi dominantide) arvukus, koosluse üldine koosseis jääb endiseks. F-e põhjustavad koosluse (ökosüsteemi) sisemised regulatsioonimehhanismid (nt. paljunemistsüklid, seemneaastad) ja keskkonnatingimuste pisimuutused (eelkõige ilmastikumuutused). Eesti looduses ilmnevad f-d eriti
kahjustust. Kõik muutused ökosüsteemides jagatakse 4 gruppi: fluktuatsioonid, suktsessioonid, evolutsioon, kahjustused Evolutsioon populatsioonide järk-järguline geneetiline muutumine, pöördumatu ajalooline areng. Kahjustamine täielik biotsönoosi koostise ja struktuuri rikkumine väliste faktorite mõjul. Fluktuatsioon (lad. fluktuatio) lühiajalised pöörduvad muutused, mille pikkus ei ületa 10 aastat. demökoloogias populatsiooni arvukuse järsk aastatine muutumine. sünökoloogias koosluse (ökosüsteemi) muutumine mõne aasta kuni kümnete aastate jooksul. Suktsessioon e. koosluste vahetus (lad. successio järgnevus) ökosüsteemide muutumine sadade kuni tuhandete aastate jooksul; pöördumatud või tsükliliselt pöörduvad muutused, mille pikkus ületab 10 aastat; üks kooslus asendub teisega. Autogeense s-i puhul põhjustavad muutusi ökosüsteemi sisetegurid. Autogeenne s. algab
Allogeenne suktsessioon muutusi põhjustavad välistegurid nii looduslikud kui inimtekkelised. Kliimaks koosluse või ökosüsteemide arengurea suhtelisel püsiv lõppjärk, kus suktsessiooni enam ei toimu, ehkki fluktuatsioonid ning klimaatilised ja evolutsioonilised muutused jätkuvad. Fluktuatsioonid Populatsiooni arvukuse muutused; lühiajalised pöörduvad muutused, mille pikkus ei ületa 10 aastat. Demökoloogias populatsiooni arvukuse järsk aastatine muutumine. Sünökoloogias koosluse (ökosüsteemi) muutumine mõne aasta kuni kümnete aastate jooksul. Kahjustamine täielik biotsönoosi koostise ja struktuuri rikkumine väliste faktorite mõjul. Dominant mingis koosluse organismirühmas ülekaalus olev ja selle aineringe tähtsaim liik. Taimekoosluse dominandid leitakse katvuse või biomassi järgi, harilikult rinnete kaupa eraldi. Peamise rinde dominanti nimetatakse edifikaatoriks. Koaktsiad organismide vastastikused suhted.
seepärast kulub põhjavee vahetamiseks sadu aastaid. Filtrimine vedeliku juhtimine läbi poorse materjali (liiva, riide), et eraldada heljumit. Flokulatsioon helvestamine, agregaatide (helveste) moodustamine vees olevast heljumist selle settimise kiirendamiseks, vee (ka reovee) puhastamise võtteid. Selleks lisatakse veele näit. raua- või alumiiniumisooli, lupja. Fluktuatsioon 1. demökoloogias populatsiooni arvukuse järsk aastatine muutumine. 2. sünökoloogias koosluse (ökosüsteemi) muutumine mõne aasta kuni kümnete aastate jooksul. Muutub eelkõige liikide (isegi dominantide) arvukus, koosluse üldine koosseis jääb endiseks. F-e põhjustavad koosluse (ökosüsteemi) sisemised regulatsioonimehhanismid (nt. paljunemistsüklid, seemneaastad) ja keskkonnatingimuste pisimuutused (eelkõige ilmastikumuutused). Eesti looduses ilmnevad f-d eriti lamminiitudel (olenevalt
võõras k.), subk. (välistegurite mõjul enne kliimaksini jõudmist stabiliseerunud ökosüsteem), plagiok. ja disk. (pidevas häirituses kujunenud k-d, näit. heina- ja karjamaad). F. Clements väidab, et mingis klimaatilises regioonis kujuneb ainult üks kliimaks, kuhu koonduvad kõik suktsessioonide seeriad. Fluktuatsioon (lad. fluktuatio) lühiajalised pöörduvad muutused, mille pikkus ei ületa 10 aastat. 1. demökoloogias populatsiooni arvukuse järsk aastatine muutumine. 2. sünökoloogias koosluse (ökosüsteemi) muutumine mõne aasta kuni kümnete aastate jooksul. Muutub eelkõige liikide (isegi dominantide) arvukus, koosluse üldine koosseis jääb endiseks. F-e põhjustavad koosluse (ökosüsteemi) sisemised regulatsioonimehhanismid (nt. paljunemistsüklid, seemneaastad) ja keskkonnatingimuste pisimuutused (eelkõige ilmastikumuutused). Eesti looduses ilmnevad f-d eriti lamminiitudel (olenevalt üleujutuse kestusest eri aastail)
annaabi.ee 
