parem korraldada kui pimeda ja pooltühja kinosaali täielikus isoleerituses. Üksikuid naisi ja lootuse kaotanud mehi kohalikesse kinodesse kärbsepaberina meelitava romantilise draama ,,Ööd Rodanthe'is" põhiline probleem on paraku selles, et pisarad jäävad tulemata. Ükskõik kui pöörase jõuga Diane Lane ja Richard Gere neid välja loitsida ka ei püüa. Esiteks on esimene liiga hea ja teine liiga halb näitleja, et koos midagi ülearu maagilist korda saata, kuigi aastatetaguses ,,Truudusetus" jõudsid nad sellele ootamatult lähedale. ,,Ööd Rodanthe'is" kinoajaloo piinli kema stsenaariumiga ajaraiskamine, mille ainus erinevus Venezuela seepidest on mõnevõrra parem kaa meratöö. Hiiglasliku identiteedikriisi küüsis siplev arst kohtab sama mõõtmatult eksistentsialistlike dilem madega heitlevat naist. Nad meeldivad teineteisele. Siis natuke nagu ei meeldi ka. Siis nad karjuvad teineteise peale, misjärel astuvad meie kangelased seksuaalsesse kontakti
Teder, Tallinna Tehnikumi direktor N.Nurmiste, Tütarlaste Kommertsgümnaasiumi direktor Aleksander Veiderma, politseikooli direktor E.Mets, gümnaasiumipidaja Jakob Westholm jt. (Kesküla, Kalle ,,Eesti Eugeenika ja Genealoogia Seltsi tegemistest", URL) 3 EUGEENIKA SELTSI TEKKE EELDUSED Tervalamma Rehabilitatsioonikliiniku ülemarst, psühhiaater Jaan Olari märgib ühes aastatetaguses Terviselehes, et eugeenikaideed said alguse ja jõudsid Eestisse juba enne sajandivahetust Darwini evolutsiooniõpetuse jätkuna. Üheks eugeenika ,,maaletoojast" oli Tartu Ülikooli hügieenikateedri juures aastatel 1912-1913 töötanud Vene mikrobioloog N.F.Gamaleja. Tema loeng "Eugeenika ülesannetest ja püüdlustest" trükiti ära ka Tõnissoni 1912. a Postimehes. Teinegi TÜs töötanud (1904-1918) Vene hügieeniprofessor E.A. Sepilevski propageeris Eestis eugeenikaalast õpetust
ühtseks. NÄITEKS: Aastal 2005 ilmus Soome ulmekirjaniku Risto Isomäki sulest raamat ,,Sarasvati liiv" (Sarasvatin hiekkaa, kirjastus Tammi), mida autor ise määratles ,,ökoloogilise põnevusromaanina". Kaks aastat hiljem ilmutati teos kirjastuse ,,Kunst" vahendusel ka eestikeelsena. Autor kirjeldab oma raamatus mõningaid võimalikke maailmalõpustsenaariume, mille ühisnimetajaks on destruktiivse inimtegevuse mõju ja sellele järgnevad tagasilöögid looduselt. Umbes nagu aastatetaguses Roland Emmerichi menufilmis ,,Päev pärast homset", kus uus jääaeg saabus mitte aastate, vaid tundide või lausa minutitega. Liikumapanevaks jõuks on igal kirjeldatud juhul aga see, millest täna ja juba mõnda aega räägitakse kui ,,kliimamuutustest". Inimmõjulistest siis just. Mõlema eesmärk on lugejale-vaatajale edastada tugevat sõnumit. Sõnumit, et inimene ikkagi ei tohi ega saa keskkonna kallal karistamatult sigatseda, sest ,,loodus maksab kätte". "Inimmõistusele on
annaabi.ee 
