peamised neelavad gaasid ja lainepikkuste vahemikud- · Paikese aktiivsuse ja solaarkonstandi pikaajaline muutumine- päikese aktiivsus ja solaaarkonstant on suhteliselt käsikäes muutunud, hetkel on tousutrend molemal . · Kiirgusvoo tiheduse muutus soltuvalt kiirguse langemisnurgast- Aluspinnaga risti langevate kiirte korral on kiirgusvoo tihedus pinnaühiku kohta suurem, kui pinna suhtes kaldu kiirte korral · Iseloomustada insolatsiooni meridionaalset profiili ning aastasisest dünaamikat pohjapoolkeral- 90 laiuskraadil insolatsioon miinimumis sept-märts kuna siis polaaroo, koikidel laiuskraadidel insolatsioon kasvab aasta algusest kuni juunini ning hakkab siis kahanema · Paikese lühilainelise kiirguse hajumine, neeldumine ja peegeldumine atmosfaaris- pilvitu ilm- hajub 5%, neeldumine molekulides ja tolmus 15%, maapinnani jouab 80% kiirgusest pilves ilm-pilvedelt peegeldub 30-60%, pilvedes neeldub 5-20%, maapinnani jouab 0-45% kiirgusest
washingtoni naites , kuid texases nt minimum 22 ja max 32 kraadi. · Isotermi moiste, vorrelda maismaa ja merede kohal ohutemperatuuri isotermide kaike pohjapoolkeral juulis ja jaanuaris- isoterm-Ühesuguse temperatuuriga kohti uhendavad samatemperatuurijooned amplituud on suurim aasia ja pohja ameerika sisealadel suurtel laiustel. Mandrite kohal liiguvad isotermid sesoonselt palju rohkem kui ookeanide kohal. · Iseloomustada insolatsiooni meridionaalset profiili ning aastasisest dunaamikat pohjapoolkeral- pohjapoolkeral- 90 laiuskraadil insolatsioon miinimumis sept-marts kuna siis polaaröö, koikidel laiuskraadidel insolatsioon kasvab aasta algusest kuni juunini ning hakkab siis kahanema · Iseloomustada (min ja max vaartuste alusel) jaanuari keskmiste ohutemperatuuride jaotust maakeral-venemaa idaosas temperatuuri suurim neg vaartus -50kraadi ja Temperatuuri langus ekvaatorilt pooluste suunas (eriti lõunapoolkeral) Max keskmine temp
Kuivendamisega võib kaasneda ebasoodsaid kõrvalmõjud aladel, kus pinnakate on õhuke ning aluspõhjaks on kastunud lubjakivid. Kui jõesängi süvendamisega või põhivõrgu- ja piirdekraavide kaevamisega avatakse karstunud lubjakivide lõhed, langeb põhjaveetase vettkandvas kihis. Selle tagajärjel võivad lähedusesolevad madalad salvkaevud kuivaks jääda ja allikate deebit väheneda.Sõltuvalt valgala iseloomust võib kuivendus mõjutada äravoolu ja selle aastasisest jaotust. Põhjaveetase alaneb ja äravool kiireneb, sest sademevesi pääseb kiiresti kuivendusvõrku ja sealt suublasse. Uurimisandmete kohaselt suureneb äravool 0,3-0,6% iga kuivendatud maa protsendi kohta. Kuivendus negatiivne, põhjaveevarusid vähendav mõju võib olla tingitud ka põhjaveekihtide avamisest. Kultuurtehniliste töödega väheneb metsasus ning maapinna planeerimine ja reljeefimelioratsioon muudavad pinnavee äravoolutingimusi.
Kuivendamisega võib kaasneda ebasoodsaid kõrvalmõjud aladel, kus pinnakate on õhuke ning aluspõhjaks on kastunud lubjakivid. Kui jõesängi süvendamisega või põhivõrgu- ja piirdekraavide kaevamisega avatakse karstunud lubjakivide lõhed, langeb põhjaveetase vettkandvas kihis. Selle tagajärjel võivad lähedusesolevad madalad salvkaevud kuivaks jääda ja allikate deebit väheneda.Sõltuvalt valgala iseloomust võib kuivendus mõjutada äravoolu ja selle aastasisest jaotust. Põhjaveetase alaneb ja äravool kiireneb, sest sademevesi pääseb kiiresti kuivendusvõrku ja sealt suublasse. Varud vähenevad ning põhjavee kvaliteet halveneb.Suureneb ka äravoolu ebaühtlus. Kuivendatud alade jõed muutuvad suvel veevaesemaks, neisse juhitava reovee lahjendamiseks ei piisa vett ning jõgede isepuhastusvõime väheneb. Teine probleem on kuivenduse mõju mulla aktiivkihi e taimejuurte kasvupiirkonna veevarule ja veereziimile
on kevadsuurvesi varasemast palju kõrgem, kõrgveehari on järsem ja selle kestus lühem. Et suurvesi kestab lühemat aega, ei jõua vesi maasse imbuda ning põhjavesi saab vähem täiendust. Väheneb ka mulla veevaru, eriti paaril kuivendusjärgsel aastal. Kuivendatud alade jõed muutuvad suvel veevaesemaks, neisse juhitava reovee lahjendamiseks ei piisa vett ning jõgede isepuhastusvõime väheneb. Sõltuvalt valgala iseloomust mõju äravoolu ja selle aastasisest jaotust. Dr. K. Hommiku uurimuste põhjal võib võsastunud mineraalmaa intensiivsel kuivendamisel ja ülesharimisel kevadsuurvee tipp suureneda kuni kaks korda. Võsastunud mineraalmuldade kuivendamine kogu vesikonnas vähendab aastakeskmist äravoolu (ülesharimine suurendab aurumist ligikaudu 100 mm võrra aastas). Intensiivselt kuivendatud madalsoode kaasneb põhjavee juurdevoolu suurenemisega äravoolu suurenemine (keskmiselt 70 mm võrra aastas – Hommik, 1985)
annaabi.ee 
