lõpuks valdava osa pastorkonna toetuse. Jtlused muutusid õpetlikeks, uudne oli ühsikonnakäsitlus kritiseeriti ühiskonna sotsiaalset korraldust. Rahvaharidus: Põhjasõda andis tagasilöögi ka rahvaharidusele. Koolide arv oli kahanenud ja esialgu jäigi rahvahariduse edendamine vaid üksikute pastorite teeneks. Esimene kogu Liivimaad hõlmav koolikorralduskava kehtestai 1739. aastal. Kooliskäimise kohustus kehtis vaid nendele 7- 12 aastasetele lastele, kel pastori arvates polnud võimalik kodus selgeks saada. Rahvahariduse miiniumnõudeks seati Lutheri väikese katekismuse lahtiseletamine, isesesiev Piibli lugemine ja lauluraamtu kasutamine. Puudust oli koolmeistriest, raskusi oli laste kooli saamisega ja taluperedes nähti koolikohustust kui täiendavat koormist. 1765. aastal Liivimaa maapäeval vastu võetud uus koolikorralduskava nõudis rahvakooli rajamist kõigisse suurematesse mõisatesse. Kui
saarele ja hiljem Alžeeriasse. 1896 loobuti ametlikult orjadest kuid umbes 500 000 vabastatud orja jäid oma endiste omanike juurde tööle kui teenijad. Koloniaalse võimu all tekkisid istandused ja alustati eksporti. Antananarivosse ehitati sillutatud puiesteid ja väljakuid, Rova palee muudeti muuseumiks. Ehitati koole maa ja rannikupiirkondadeese kuhu Merina monarhia ei ulatanud. Kooliharidus muutus kohustuslikuks 6 -13 aastasetele lastele ja suunitlus oli prantsusekeelsele haridusele. Asuti ehitama raudteid Antananarivost rannikulinnadesse. II maailmasõja ajal võitles Prantsusmaa eest ligi 46 000 meest Prantsusmaal, Marokos ja Süürias. Mõned Saksamaa liidrid pakkusid välja, et Euroopa juudid peaks saadetama Madagaskarile, aga sellest plaanist ei saanud asja. Peale II maailmasõda, aastal 1942, kui Prantsusmaa kaotas Saksmaale võtsid Madagaskaril võimu inglased, et kindlustada end
sajandi lõpuks valdava osa pastorkonna toetuse. Jtlused muutusid õpetlikeks, uudne oli ühsikonnakäsitlus kritiseeriti ühiskonna sotsiaalset korraldust. Rahvaharidus: Põhjasõda andis tagasilöögi ka rahvaharidusele. Koolide arv oli kahanenud ja esialgu jäigi rahvahariduse edendamine vaid üksikute pastorite teeneks. Esimene kogu Liivimaad hõlmav koolikorralduskava kehtestai 1739. aastal. Kooliskäimise kohustus kehtis vaid nendele 7-12 aastasetele lastele, kel pastori arvates polnud võimalik kodus selgeks saada. Rahvahariduse miiniumnõudeks seati Lutheri väikese katekismuse lahtiseletamine, isesesiev Piibli lugemine ja lauluraamtu kasutamine. Puudust oli koolmeistriest, raskusi oli laste kooli saamisega ja taluperedes nähti koolikohustust kui täiendavat koormist. 1765. aastal Liivimaa maapäeval vastu võetud uus koolikorralduskava nõudis rahvakooli rajamist kõigisse suurematesse mõisatesse