kallaletungijate eest. See, et Mars on andnud nime aasta esimesele kuule (vana kreeka järgi), on samuti seotud jumala kaksikfunktsiooniga sõjajumalana, ent ka kevade- ja vegetatsioonijumalana. Rooma vanimatele asukatele tähendas aasta alus ka uut külvi ja suvise poolaasta sõjaretkede algust. Iseloomuliku näite Marsi kui viljakusejumala rollist leiame palvest, mille vana karm Cato on säilitanud oma teoses põlluharimise kohta (2. Aastasajast eKr). SATURNUS Saturnus on jumal, kelle roomlased on ilmselt kreeklastelt üle võtnud, ent kes mängib roomlaste panteonis ometi tähtsat rolli. Teda kõrvutati kreeka Kronosega ja räägiti, et ta oli tuntud põgenikuna Kreekalt, jälitatuna oma poja Zeusi poolt, ning jäänud Latiumi varjule. Rooma kuningas võttis Saturnuse kenasti vastu ja lubas tal Kapitooliumi jalamile asuda - seal näeb praegugi tema templi varemeid. Ka tema altar oli Kapitooliumil. Kunstiski laenas Saturnus
püssirohu põlemisel düüsist väljapaiskuvat gaasijuga rulliksõiduki liikumapanemiseks. Huvitavaid mõtteid tehnika täiustamiseks sisaldavad säilinud Theophiluse (10. saj.) ja mitmed 15. saj. pärinevad anonüümsed käsikirjad. Laevad Läänemerel Sveaviikingite ja Läänemere idarannikul elanud hõimude vahel valitsesid ammused sidemed. Laevakujutised Gotlandi pildikividel 8. aastasajast langevad ajaliselt ühte Gotlandi ja Kuramaa ranniku asukate kokkupuutega. Nimed Lindasnäs ja Kuramaa põhjatipp Domesnäs muutusid hästituntud geograafilisteks mõisteteks Mälerni oru ruunikividel Kesk-Rootsis. 1158 sai Lübeck kaubalinna õigused. Sakslased lõid endale Visbysse tugipunkti kaubavahetuse kindlustamiseks. Kasvas huvi Daugava kui kaubatee vastu. Liivimaale asunud saksa ristisõdijad ja kaupmehed pärinesid Vestfaalist ja Reinimaalt. Siia tuldi alati üle Lübecki ja
tühistada. Nõrgendatud Taanimaa oli aga arvamisele jõudnud, et ta ilma oma vägivaldsete laenu- meeste poolehoiuta, kes juhtuval korral isegi kuningalossid oma kätte kiskusid (U. B. 615 ja 621) ja keda salakaval ordu valmis oli igal juhtumusel toetama, Eestimaad ei suuda oma käes pidada. Kuninga maavalitseja kõrval on hiljemalt 1282. a. peale 12 liikmeline nõukogu (consiliarii regis Daciae, U. B. 491) vasallidest, mis 14. aastasajast peale ülem instants on ka tsiviil- ja kriminaalasjus (Transehe, n. t. lk. 41). Valdemar-Eeriku laenumeeste õiguse põhjal (kirja pandud 1315. a.) kinnitab kuningas laenumehele laenumaa kõige tuluga, kümnisega, maksudega, kõige kaelakohtulise õigusega küla kohta, põllu kohta, metsapuude kohta, vee kohta, niikaugele kui laenumehe piir ulatub (mit aller Nuth, mit Tegedenn, mit tynsen, mit allem rechte in hal8 vnnde
annaabi.ee 
