juutide erandlikust monoteistlikust religioonist ja käsitlesid neid seetõttu erijuhtumina. Pikka aega ei nõutud juutidelt rooma jumalate austamist ning Juuda valitsejatele jäeti suuremad volitused oma maa siseasjade üle otsustamiseks. Alles oma valitsusaja lõpul määras toonane Rooma valitseja Augustus ametisse Juuda asevalitseja - prokuraatori. Kogu sellest Rooma järelandlikkusest hoolimata püsis juutides sügav rahulolematus oma seisukorra suhtes ja koos sellega juba aastasadadevanune lootus Taaveti soost messia tulekule, kes pidi tegema lõpu iisraeli rahva hädadele, taastama tema muistse hiilguse ja kehtestama maapealse jumalariigi. Moosese seadus ja Jeesus Iisraellased uskusid, et nende ainujumal - Jahve - oli sõlminud nende esiisa Aabrahamiga lepingu, mille kinnitas hiljem Siinai mäel iisraellaste toonase juhi Moosesega. Lepingus kirjeldati, kuidas Jahve lubas iisraellasi edaspidi toetada ja
Pikka aega ei nõutud juutidelt Rooma jumalate austamist ja ka Juuda valitsejatele jäeti esialgu nimeline iseseisvus ning koos sellega tavapärasest veel suuremad volitused oma maa siseasjade üle otsustamiseks. Alles oma valitsusaja lõpul määras Augustus ametisse Juuda asevalitseja- porkuraatori-, piirkonna lõplik liidendamine leidis asset veelgi hiljem. Kogu sellest Rooma järeleandlikkusesr hoolimata püsis juutides sügav rahulolematus oma seisukorra suhtes ja koos sellega juba aastasadadevanune lotus Taaveti soost messia tulekule. Messias pidi tegema lõpu iisraeli rahva hädadele, taastama tema muistse hiilguse ja kehtestama maapeale jumalariigi. Niisugustes oludestegutses 1 saj pKr. Palestiinas juudi soost rändjutustaja Jeesus. Kuulutades peatselt saabuvat jumalariiki, tõlgendas ta seda eelkõige kui Jumala piiritu armastuseilmingut, ja otsustas, et inimeste siiras usk, armastus Jumala ja ligimeste vastu on Jumalariiki pääsemise peamised tingimused
Pikka aega ei nõutud juutidelt rooma jumalate austamist ja ka Juuda valitsejatele jäeti esialgu nimeline iseseisvus ning koos sellega tavapärasest veel suuremad volitused oma maa siseasjade üle otsustamises. Alles oma valitsusaja lõpul määras Augustus ametisse Juuda asevalitseja prokuraatori -, piirkonna lõplik liidendamine leidis aset aga veelgi hiljem. Kogu sellest Rooma järeleandlikkusest hoolimata püsis juutides sügav rahulolematus oma seisukorra suhtes ja koos sellega juba aastasadadevanune lootus Taaveti soost messia tulekule. Messias pidi tegema lõpu iisraeli rahva hädadele, taastama tema muistse hiilguse ja kehtestama maapealse jumalariigi. Niisugustes oludes tegutses 1. sajandil pKr Palestiinas juudi soost rändjutlustaja Jeesus. Kuulutades peatselt saabuvat jumalariiki, tõlgendas ta seda eelkõige kui Jumala piiritu armastuse ilmingut ja osutas, et inimeste siiras usk, armastus Jumala ning ligimeste vastu on jumalariiki pääsemise peamised tingimused
annaabi.ee 
