Kindel koht igapäevasel toidulaual oli mitmesugustel juurikatel, seentel ja marjadel. Kalastuse roll on mesoliitikumis järk-järgult kasvanud. Püük sõltus erinevate kalaliikide parimast püügiajast. Kala püüti õngede ja ahingutega, kuid suurem osa saagist saadi kalatõkete, võrkude ja mõrdade abil. Hilises mesoliitikumis kujunes välja hülgepüük, neid püüti harpuunidega. Keskmise kiviaja inimesed elasid Eesti alal suhteliselt väikestes rühmades. Hakati elama aastaringsetes emakülades, sealt lahkusid vaid osa kogukonna liikmed hooajalisteks püükideks. Kogukondades kehtisid tavad ja tööjaotus. Tavaõigus sätestas abielud ja arvatavasti olid need kogukonnasiseselt keelatud. Ilmselt just naiste kosimine naaberkogukondadest nn eksogaamilised abielud olid üheks laiemaid alasid ühendavaks ning suuremaid kultuuritraditsioone kandvaks ning säilitavaks teguriks. Nii levisid edasi ka uued ideed ja oskused. Hakkasid kujunema aastaringselt asustatud külad.
Korilus Korilus Küttimine (mets) Küttimine (mets, meri) Kalapüük Kalapüük Enne 6500 eKr elati sesoonsetes külades (inimesd paiknesid ringi mingil kindlal maa-alal (reviiril)) Reviir maa-ala või territoorium, mis toitis ära kogukonna ning mille piires kogukond ümber paiknes. Peale 6500 eKr elavad inimesed aastaringsetes külades. Üks kogukond võis sisaldada umbes 40 inimest, sest kui on liiga vähe, ei suudeta ära toita ning kui liiga palju, ei suudeta ka. Inimesi maeti maa sisse kaevatud haudadesse, tegemist oli laip matustega. Laip pandi hauda väljasirutatud, selili. Haudadest on leitut ka hauapanuseid, nt ripatseid, tööriistu. Seega oli nendel ka mingisuguseid religioosseid kujutlusi. Neoliitikum kestab Eestis aastatel 5000-1800 eKr. Neoliitikumi alguseks peetakse savinõude valmistamise algust.
Pärast aastat 6500eKr asustati ka rannik ning saared. Esimesele perioodile oli omane korilus, kalandus ja küttimine (metsas). Hilisemal perioodli lisandus ka merel küttimine (hülgeid). Enne 6500 eKr elati sesoonsetes külades (kogukond paiknes ringi kindlal maa-alal, mis kandis nimetust reviir). Reviir maa-ala, mis toitis ära kogu kogukonna ja mille piires kogukond ümber paiknes. Pärast 6500eKr elati aastaringsetes külades. Külades pidi olema umbes 40 inimest, et ära toituda (kui liiga vähe või palju, siis ei suudetud). Matuste puhul olid maasse kaevatud hauad, tegemist oli laipmatustega, laip oli välja sirutatud selili. Pandi ka hauapanuseid (luust ripatsid ning tööriistad). Sellest saab järeldada, et neil olid mingid usulised kujutlemad olemas. Neoliitikum Kestab Eestis aastatel 5000-1800 eKr. Neoliitikumi alguseks Eestis loetakse hetke, kui hakati valmistama siinsetel aladel savinõusid.
annaabi.ee 
