Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"aastamiljonil" - 5 õppematerjali

Liustiku PPT
16
ppt

Liustiku PPT

6065 m, kuid kallakul piisab nihkumiseks vaid mõnemeetrisest paksusest jääst. Jää on plastiline ja liigub kihti. Mida paksem on jää, seda kiiremini jõuavad edasi temast väljapressitud liustikukeeled ja seda kaugemale need ulatuvad. Sooja põhjakihiga liustik saab kiiremini hoo sisse kui tugevasti külmunud liustik. Jääaeg Eestis Kui lugeda jäävaheajaks praegusest soojemat aega, on selle põhjal Eestis viimasel aastamiljonil olnud väheamlt 7 jääaega, kuigi kindlaid tõendeid on ainult 3'st ja neid kutsutakse Sangaste, Ugandi ja Järva jääajaks. Eesti pinnavormid Iga uus pealetungiv liustik hävitas varasemad pinnavormid või kujundas neid tundmatuseni ümber. Liustikukünde tulemusena tasandus varasem pinnamood, jää sai jagu isegi paese aluspõhja poolesaja meetri paksusest kihist.

Geograafia → Geograafia
6 allalaadimist
Kasvuhooneefekt-referaat
12
doc

Kasvuhooneefekt, referaat

5 kraadi võrra rohkemgi). Kiirgusliku tasakaalu korral olnuks see aga vaid - 18o C, ehk tervelt 33 kraadi võrra vähem. Kuigi globaalne keskmine temperatuur ei iseloomusta iga üksiku maakoha olukorda oleks kasvuhoone efekti puududes kindlasti igal pool palju külmem kui praegu. Kasvuhooneefekt on maa minevikus olnud tavaliselt suurem kui praegu. Kindlalt väiksem on ta olnud vaid 5 viimasel aastamiljonil esinenud jääaegadel. Käesoleval ajal kardetakse kasvuhooneefekti jätkuvat kasvu inimtegevuse tulemusel, kuna igasugune süsinikkütustel põhinev soojamajandus paiskab atmosfääri täiendavaid koguseid süsinikdioksiidi. Naftas, maagaasis, kivisões ja põlevkivis sisalduva süsiniku on loodus kunagi ammu atmosfääri käibest kõrvaldanud ja maha matnud. Põletamine toob ta uuesti atmosfääri tagasi

Õigus → Keskkonnaõigus
64 allalaadimist
Keskkonnakaitse
30
doc

Keskkonnakaitse

Kokku on selliseid kasvuhoonegaase üle 40tulenevad fossiilsete kütuste põletamisest, põllumajandusest, troopilised vihmametsad, tööstustootmine. Eestis 1998 aastal: · 88% CO2 · 10% Metaan · 2% N2O (NOx) Kogu maakera keskmine temperatuur päris pinnalähedases õhukihis on +15°C. kiirgusliku tasakaalu korral olnuks see vaid -18°C ehk 33°C madalam. Kasvuhooneefekt on Maa minevikus olnud enamasti suurem kui praegu. Väoksem on ta olnud vaid viimasel aastamiljonil esinenud jääaegadel. Karta on kasvuhooneefekti jätkuvat kasvu inimtegevuse mõjul. CO2 allikad: · orgaaniliste kütuste põletamine. Naerugaasi allikad: · põllumajanduslikud maad · troopilised mullad · biomassi põletamine · väetiste kasutamine CH4 allikad: · märgalad · riisipõllud · biomassi põletamine · loomade heited · prügimäed CFC-freoonid(aerosoolides, külmikutes) Osooniaugud

Loodus → Keskkonnakaitse ja säästev...
670 allalaadimist
Keskkonnakaitse
30
doc

Keskkonnakaitse

Kokku on selliseid kasvuhoonegaase üle 40tulenevad fossiilsete kütuste põletamisest, põllumajandusest, troopilised vihmametsad, tööstustootmine. Eestis 1998 aastal: · 88% CO2 · 10% Metaan · 2% N2O (NOx) Kogu maakera keskmine temperatuur päris pinnalähedases õhukihis on +15°C. kiirgusliku tasakaalu korral olnuks see vaid -18°C ehk 33°C madalam. Kasvuhooneefekt on Maa minevikus olnud enamasti suurem kui praegu. Väoksem on ta olnud vaid viimasel aastamiljonil esinenud jääaegadel. Karta on kasvuhooneefekti jätkuvat kasvu inimtegevuse mõjul. CO2 allikad: · orgaaniliste kütuste põletamine. Naerugaasi allikad: · põllumajanduslikud maad · troopilised mullad · biomassi põletamine · väetiste kasutamine CH4 allikad: · märgalad · riisipõllud · biomassi põletamine · loomade heited · prügimäed CFC-freoonid(aerosoolides, külmikutes) Osooniaugud

Ökoloogia → Ökoloogia
28 allalaadimist
Agrometeoroloogia arvestus
16
doc

Agrometeoroloogia arvestus

See ongi kasvuhooneefekt. Atmosfääri koostises esineb mitmeid gaase, milliste molekulid neelavad infrapunast kiirgust. Tuntumad neist gaasidest on veeaur, süsinikdioksiid (süsihappegaas) CO 2, metaan CH4, naerugaas N2O ja ka maalähedane osoon O3. Ühtekokku on selliseid gaase atmosfääris üle 40 nimetuse ja neid nimetatakse kasvuhoonegaasideks. Kasvuhooneefekt on Maa minevikus olnud tavaliselt suurem kui praegu. Kindlalt väiksem on ta olnud vaid viimasel aastamiljonil esinenud jääaegadel. Käesoleval ajal kardetakse kasvuhooneefekti jätkuvat kasvu inimtegevuse tulemusel, kuna igasugune süsinikkütustel põhinev soojamajandus paiskab atmosfääri täiendavaid koguseid süsinikdioksiidi. Naftas, maagaasis, kivisões ja põlevkivis sisalduva süsiniku on loodus kunagi ammu atmosfääri käibest kõrvaldanud ja maha matnud. Põletamine toob ta uuesti atmosfääri tagasi. Meile sobib loomulikult kõige paremini

Füüsika → Füüsika
101 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun