inimesed jõuavad pensioniikka on tööealisi vähem. 3. Rahvastikutihedus Tabel 4. Rahvastikutiheduse muutus Suurbritannia rahvatiheduse muutus aastatel 2003 kuni 2012. 2003 oli rahvatihedus 245,46 ja rahulikult kasvas. 2008 aastal oli tihedus 248,93. Tihedus suurenes üpris aeglaselt ja ühtlaselt kuid 2009-2010 oli suurenemine kõige rohkem märgatav ehk 250,86lt 255,94le. Rahvastikutihedus järgnevatel aastalel püsis suurena ja ühtlaselt suurenes. Suurbritannias on tihedus palju suurem naaberriikide omast, Prantsusmaal on rahvastikutihedus 97 inimest ruutkilomeetri kohta, kuigi riigis elab kõigest paar miljonit inimest rohkem kui Suurbritannias. Iirimaal elab 63,3 inimest ruutkilomeetri kohta. 4. Migratsioon Tabel 5. Migratsioon . Peamiselt lähevad inimesed Suurbritanniasse kas tööle või kooli. Suurbritannia on arenenud
kandideerib loomulikult. Kuid Lennart arvas, et kolmedt presidendikandidaadist on vähe ning palus kandideerida ka Taageperel. Esimeses presidendiboorus oli pikalt ees Arnold Rüütel, kuid teises voorus õnn pöördud ninh Lennart Meri osutus võitjaks. Nii saigi temast esimene demokraatlikult valitud Eesti president. Meri presidendiaastad olid Eesti ülesehituse aastad. Neil aastatel läksime üle demokraatiale ja turumanandusele.neil aastalel sai Eesti riik oma näo. Nüüd tuli hakata töötama 24 tundi ööpäevas nagu tavatses Meri öelda. Taasiseseisvunud Eestile oli see aeg raske. Toimus Vene vägede lahkumine ja pikk ning keerukas eeltöö liitumiseks Nato ning Euroopa Liiduga. Kõik see sai võimalikuks tänu Eesti põhiseadusele, mis määras ära presidendi volitused ning pädevuse. Samuti põhiseadus pani alusejärjest kestvatele rahvusvahelistele suhetele, mida meie president kaitses ning arendas.
Lennart. Nõutu Bush kaebab aasta hiljem Clintonile : ,,Näete, mis mister Meri minu gloobusega tegi!") 2.1. Lennart Meri Eesti Vabariigi presidendina 8 Meri presidendiaastad olid Eesti ülesehituse aastad. Neil aastatel läks Eesti üle demokraatiale ja turumanandusele. Neil aastalel sai Eesti riik oma näo. Nüüd tuli hakata töötama 24 tundi ööpäevas nagu tavatses Meri öelda. Taasiseseisvunud Eestile oli see aeg raske. Toimus Vene vägede lahkumine ja pikk ning keerukas eeltöö liitumiseks Nato ning Euroopa Liiduga. Kõik see sai võimalikuks tänu Eesti põhiseadusele, mis määras ära presidendi volitused ning pädevuse. Samuti põhiseadus pani alusejärjest kestvatele rahvusvahelistele suhetele, mida meie president kaitses ning arendas.
Eriti tähtsat osa hakkas perioodika etendama pärast parlamentaarsele korrale üleminekut. ( Sealsamas 2008: 135) Jaapani kujutavas kunstis avaldunud Euroopa mõjud olid rahvuslike kuntstile esialgu negatiivse toimega. Paljudel jaapani kuntsnikel tekkisid tõsised majanduslikud raskused, mõned neist olid sunnitud loobuma traditsioonilise jaapani kunsti viljelemisest ja hakkama jäljendama lääne kunsti. Kuid juba 1880. aastalel hakkas arenema liikumine jaapani klassikalise kunsti taassünni eest. 1890. aastate keskel tugevnesid lääne mõjud jaapani kunstis. Tekkis tendents arendada rahvuslikku kunsti lääne tehnikat kasutades. Nii segunesid jaapani kujutava kunstis mitmed mõjud, mis soodustas tõusva päikese maa kultuurilist arengut. ( Sealsmas 2008: 135) 3.JAAPANI VÕITLUSKUNSTID, MITTEVÕTLUSKUNSTID , KUNST, HAIKUD, MUUSIKA JA KEEL 3.1. JAAPANI VÕITLUSKUNSTID