Kindlustusosak, mille suurus sõltub sellest, kui palju on pensionisaaja palgast alates 1999. aasta 1. jaanuarist makstud sotsiaalmaksu. Kindlustusosaku suuruse arvutamise aluseks on pensionikindlustuse aastakoefitsientide summa. Aastakoefitsient näitab inimese töötasult kalendriaasta jooksul tasutud sotsiaalmaksu suhet riigi keskmiselt töötasult tasutud sotsiaalmaksu. Kui sotsiaalmaksu tasutakse keskmiselt töötasult, on aastakoefitsiendiks 1,0 ja selle rahaliseks väärtuseks kuupensionis on 4,718 eurot. Töötasu arvestamine pensioni arvutamisel on siiski suhteline - inimese palgalt makstud sotsiaalmaksu summat võrreldakse riigi keskmiselt palgalt makstud sotsiaalmaksu summaga. Riiklikus pensionikindlustuse registris säilitatakse infot igaühe töötasult arvestatud sotsiaalmaksu kohta, ent reaalset raha kogumist ei toimu - sotsiaalmaksu summad makstakse kohe tänastele pensionäridele välja.
355*12(a)*0,33=1 405,80(on makstud avansiliselt) 3 721,8-1 405,8=2316EUR 9) Jääte vanaduspensionile ja teil on pensioniõiguslikku staaži 34 aastat ja pensionikindlustusstaaži 6 aastat. Aastatel, mil arvestati teile pensionikindlustusstaaži, oli teie eest tasutud sotsiaalmaksu summa keskmisest sotsiaalmaksu maksest 20% madalam. Kui suur on teie riiklik vanaduspension ühes kuus, kui on teada, et pensioni baasosa on 144,2585 eurot ja pensioni aastahinne on 5,245 eurot? Aastakoefitsiendiks (NB! alates 2015 kevadest nimetatakse aastakoefitsienti kindlustusosakuks, sisuliselt see pensioni suuruse arvestust ei muuda) on kuuel aastal 0,8 (sest teie isikustatud sotsiaalmaksu summa on kõigil aastatel 80% keskmisest sotsiaalmaksu summast). Seega pensioni suurus on: 144,2585+34*5,245+6*0,8*5,245=347,7645 eurot. Teine lahenduskäik: 34*5,245=178,16 178,16+144,2585=322,59 Koefitsentide summa 6*0,8(20% vahe)=4,8 4,8*4,245=25,176
jaanuarist 1999 makstud sotsiaalmaksu alusel. Just selle ''uue'' staazi kohta leiabki inimene teavet pensioniregistri teatiselt. Selleks, et saada 1 aasta pensionikindlustusstaazi, peab olema makstud sotsiaalmaksu vähemalt kuupalga alammäärade aastasummalt. Kui see nõue pole täidetud, on pensionikindlustusstaaz aastast lühem. Töötasult makstud sotsiaalmaksu suhet keskmiselt töötasult makstud sotsiaalmaksu nimetatakse pensionikindlustatu aastakoefitsiendiks ja see näitab inimese suhtelist pensioniõigust. Aastakoefitsiendist sõltub üks pensioniosadest - kindlustusosak. Näide: 1999. aastal oli keskmine töötasu, millelt maksti sotsiaalmaks, 3760 krooni kuus ja keskmine sotsiaalmaksu aastasumma oli 14 891 krooni. Kui aastal 1999 maksti inimese palgalt sotsiaalmaksu 20 000 krooni st. üle14 891 krooni, siis on pensionikindlustusstaazi aasta ühest suurem ehk pensionikindlustatu aastakoefitsient = 20 000 / 14 891 = 1,3431
annaabi.ee 
